EV 100 sünnipäevanädalaks valmis lapitekk

Koolis toimusid aktused ning esitleti koolipere EV 100 kingitust „PKHK lapitekk“.

Pidukõne pidas kooli direktor Riina Müürsepp ja õpilane autotehniku eriala I kursuse õpilane Edith Laansoo. Rahvatantsuansambel Kajakas esitas kaks tantsu "Pihlapuu" ja "Männituka labajalg". PKHK ühiselt valmistatud kingitust esitles kutseõpetaja Erna Gross, teki õmbles kokku Ene Jaakson. Kontsertosas esines RoToro Trio.

 Kutseõeptaja Erna Gross, EV 100 kingituse "PKHK lapitekk" idee autor ja eestvedaja, kõne aktusel:

Eesti riigi 100.sünnipäev on meie kõigi pidu ja see annab meile võimaluse anda ning saada kingitusi.

20 aastat tagasi oli kool ja tehti koolitööd. Räägiti maast, ilmast ja inimestest. Ka kodust ning koduriigist. Ühel hetkel olid toonased poisid – tüdrukud oma mõtted ja tunded kangale õmmelnud ning valmis sai lapitekk EV 80. Aktusel seisid kaks poissi toolidel, hoidsid tekki ülel ning aastapäeva lugu, Eesti lugu, oli kõigil silme ees. Täna näeme seda meie kooli B korpuse IV korruse seinal rippumas.

Aeg tegi oma ringe. Eesti kasvas, sisemiselt. Kasvasid nii mured kui rõõmud. Õpilaste soovil valmistasime koos teki EV 90. Õpilaste soov oli jäädvustada omi mõtteid, soove. Midagi olulist oli vahepealsetel aastatel muutunud – poliitilisest iseolemise murest oli saanud südamevalu maa ning metsa pärast Eestis ja rõõm inimestest.

Novembris 2017 võtsime kapist välja kangad, et seda teha ka nüüd. Eesti Vabariik 100 on hinge ning südant puudutav, mõtteid endal hoidev, et seda niidi ja nõelaga jäädvustada. Ühtlasi ka kingitusena meile kõigile. Sest Eesti – see olemegi meie! Pärnumaa Kutsehariduskeskusest 120 lappide tegijat -  tislerid, sekretärid, autotehnikud, müügikorraldajad, kokad, ehitajad, arboristid, ehitusviimistlejad, aednikud, raamatupidajad, toitlustusteenindajad, õmblejad, õpetajad ning 10 teki kokku õmblejat. Igaüks meist on panustanud nii palju kui on vajalikuks pidanud. Valminud on 100 mõttelapiga tekk.

Lapitekk ja sellel kujutatu on märk. Märk sellest, et meie väike riik läheb meile korda. Tema tegemised, olemised panevad meie südamed muretsema või rõõmust rõkkama. Koos oleme oma mõtted ja tunded vormistanud aja lukku.

Tänane vaip – EV 100, igal lapil on oma lugu ehk õpilase mõte ja soov, need on täis vastuolusid ning selget soovi hoida Eestimaad:

  • See on vaip, milles on südamemure, hingerõõm ning meie kõigi tänane päev. Millisena ma näen täna – kui Eesti saab 100. aastaseks – sedasama Eestit, kas Eesti riiki või Eestimaad.
  • Eestimaa kaunid metsad, ilus loodus, aiad;
  • Kas tulevikus näeb ka maalaps lehma ja metsa ainult pildilt;
  • Kauaks meil on veel neli aastaaega;
  • Oleme Lottemaa ja laulurahvas;
  • Iga äramineja asemele oodatakse siia kedagi võõrast;
  • Armasta ja hoia oma kodumaad;
  • Kalevipojad lähevad mitte ainult Soome, vaid ka Lätti;
  • Alkohol murendab nii eesti meelt kui eesti majandust;
  • Igaüks üritab oma värvilisust sisse tuua;
  • Teeme Eesti roheliseks ehk kanepiseks;
  • Kõige tähtsam on perega koos veedetud aeg;
  • Maa tuleb täita lastega;
  • Juhindume liialt Ameerika ja nende sõdurite-lendurite järgi;
  • Suur hulk noori läheb roosamannat otsima ;
  • Toompea arutab pigem homoprobleemi kui noorte elu paremaks muutmist“;
  • Eesti kultuuri ja rahvuse säilimine on meile oluline“ vs „Päikene paistab pilvitust taevast, Euroliit säästab meid vaevast;
  • Eestis on palju puid, aga raiutakse veel rohkem. EV 100 tamme – millal nemad kirve alla lähevad;
  • Eesti teeb Ameerika järgi otsuseid;
  • Olen õnnelik, et elame vabas riigis;
  • Kas suudame loodust ja oma kodu hoida ning kaitsta mõtlematute otsuste eest. Nähakse välist sekkumist, omavahelisi lahkarvamusi riigi valitsemise ning inimeste soovide – püüdluste vahel;
  • Kõik toimub Tallinnas. Ka korruptsioon;
  • Ümbritsegem end nendega, kes teist tõeliselt hoolivad;
  • Meil on lootust!