|
| Areaal: |
Kesk-ja Lõuna-Euroopa mägedes, Krimmi poolsaarel, Siberi lõunaosas.
|
| Suurus: |
2-5 m
|
| Võra: |
lamav või tõusvate okstega põõsas või ebakorrapärase võraga laiuv madal puu.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor sile, punakaspruun. Võrsed peened , nõrgalt kandilised.
|
| Okkad: |
ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised. Noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad. Viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega.
|
| Käbid: |
esineb nii ühe- kui kahekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Peale viljastumist arenevad kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad. Valmivad esimese aasta sügisel või järgmisel kevadel. Viljas on 1-3 ovaalset seemet.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Mullastikusuhtes vähenõudlik, kuid väga valgusnõudlik.
|
| Kasutamine: |
levinud mäenõlvadel. Talub hästi saastunud õhku, mistõttu kasutatakse palju linnahaljastuses. Viljad ja lehed on mürgised ja neid kasutatakse ka ravimitööstuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
küllaltki levinud haljastuses, kasvatakse mitmeid vorme.
|
| Pildid |
|
|
|
1 - terava tipuga, nõeljate okastega võrsed; 2 - soomusjate, katusekivitaoliste ovaalsete okastega viljuvad võrsed; 3 - õlinäärmed soomusjate okaste välisküljel;
4 - sabiina kadaka vorm ‘Variegata’ |
| |
| |
|
