TATARI KUSLAPUU
Lonicera tatarica
Areaal:

Kagu-Euroopa, Lääne-ja Ida-Siber.

Suurus:

3-4 m.

Võra:

püstine põõsas või madal puu, vanemas eas laiuv.

Koor, võrsed:

vanemad oksad hallikad, kestendavad pikkade ribadena, noored võrsed kollakashallid. Oksad seest õõnsad. Pungad munajaskoonilised, pruunikad, asetsevad võrsega peaaegu risti.

Lehed:

vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad, ümardunud või sirge alusega, 3-6 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Leheroots 0,6 cm pikk.

Õied ja viljad:

õitseb pärast lehtimist mai lõpul-juunis. Õied valged, roosad või punased, pika lehterja krooniga, paariti lehtede kaenlas. Vili on väikeste seemnetega mari, erepunane, herneterasuurune, valmib juulis-augustis.

Kasvutingimused:

külmakindel, küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, küllaltki põuakindel. Juurestik maapinnalähedane. Lühiealine, kuni 25 aastat. Paljuneb hästi vegetatiivselt.

Kasutamine:

puit on väga kõva, kollakas, kasutatakse nikerdamiseks. Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses.

Kasvatamine Eestis:

levinud ilupõõsas.

Pildid
1. 2. 3. 4. 5.


1 - võrsed; 2 - õitsev võrse; 3 - munajaskoonilised, võrsega peaaegu risti asetsevad pungad; 4 - terveservalised piklikmunajad lihtlehed; 5 - viljad võrsel