|
| Areaal: |
Kagu-Euroopa, Lääne-ja Ida-Siber.
|
| Suurus: |
3-4 m.
|
| Võra: |
püstine põõsas või madal puu, vanemas eas laiuv.
|
| Koor, võrsed: |
vanemad oksad hallikad, kestendavad pikkade ribadena, noored võrsed kollakashallid. Oksad seest õõnsad. Pungad munajaskoonilised, pruunikad, asetsevad võrsega peaaegu risti.
|
| Lehed: |
vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad, ümardunud või sirge alusega, 3-6 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Leheroots 0,6 cm pikk.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb pärast lehtimist mai lõpul-juunis. Õied valged, roosad või punased, pika lehterja krooniga, paariti lehtede kaenlas. Vili on väikeste seemnetega mari, erepunane, herneterasuurune, valmib juulis-augustis.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel, küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, küllaltki põuakindel. Juurestik maapinnalähedane. Lühiealine, kuni 25 aastat. Paljuneb hästi vegetatiivselt.
|
| Kasutamine: |
puit on väga kõva, kollakas, kasutatakse nikerdamiseks. Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupõõsas.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - õitsev võrse;
3 - munajaskoonilised, võrsega peaaegu
risti asetsevad pungad; 4 - terveservalised
piklikmunajad lihtlehed; 5 - viljad võrsel |
| |
| |
|
