|
| Areaal: |
Kesk-Euroopa mägedes, Euroopa ja Aasia põhjaosas.
|
| Suurus: |
0,5-1,2 m.
|
| Võra: |
tihe hargnev põõsas.
|
| Koor, võrsed: |
võrsed peened, hallikaspruunid, tihedalt karvased. Pungad munajad, pruunid, võrsest eemale hoiduvad.
|
| Lehed: |
pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 1-1,5 cm pikkused lihtlehed, ümmargused, sageli pikkusest laiemad. Leheserv täkiline. Noorelt lehed kleepuvad, hiljem läikivad tumerohelised. Leheroots kuni 0,6 cm pikk.
|
| Õied ja viljad: |
Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, püstised, valminult 0,5-0,8 cm pikad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe tiivaga, mis on seemnest 2-5 korda kitsam. Vili valmib augusti lõpus.
|
| Kasvutingimused: |
väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab turvastunud happelisi muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Annab ka kännuvõsu.
|
| Kasutamine: |
kasutatakse vähesel määral haljastuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
esineb peamiselt lääne- ja põhjaosas turvas- ja turvastunud muldadel.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - karvane hallikaspruun võrse,
võrsest eemale hoiduvad munajad pruunid
pungad; 3 - urbadega võrse; 4 - ümmargused,
peal läikivad tumerohelised lihtlehed,
osad lehed pikkusest laiemad; leheserv täkiline |
| |
| |
|
