ÕPILASTE TÄIENDAV VASTUVÕTT

Dokumentide vastuvõtt A120, kantselei kell 09.00-14.30 üksikute vabade õpilaskohtade täitmiseni.

NB! Vabad õpilaskohad täidetakse avalduste vormistamise ajalises järjestuses. Kui õpperühm on komplekteeritud, vastuvõtt lõpetatakse.

Kutsekeskharidusõpe (põhihariduse baasil):

 Põhihariduse nõudeta kutseõpe:

 Keskhariduse baasil kutseõpe:

 

ÕPILASTE VASTUVÕTT - PRÕM (TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE)

E-avalduse vormistamine e-vastuvõtu keskkonnas (ÕIS) 

Põhihariduse nõudeta kutseõpe:

Kutseõpe põhihariduse baasil:

 

 

Lisainformatsioon:

Leili Ruul (õppekorralduse spetsialist) leili.ruul[at]hariduskeskus.ee, 442 7883

 

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekavadest huvitatutel on võimalik tulla kooli õpilasvarjuks. Registreeri oma soov õpilasvarju vormis. Pärast registreerimisvormi täitmist võtab teiega ühendus õppe- ja karjäärinõustaja Kersti Karu.

 

KOHUSTUSLIKUD DOKUMENDID:

  • isikut tõendav dokument;

  • vormikohane avaldus (vormistatakse A120 või e-vastuvõtukeskkonnas);

  • kutseharidusstandardis või õppekavas õpingute alustamise tingimuste täitmist tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi originaali alusel koolis kinnitatud koopia (v.a põhihariduse nõudeta õppekavadele kandideerimisel);

  • vanema või eestkostja vormikohane nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine;

  • teised vastuvõtukomisjoni nõutavad dokumendid.

 

Vt lisaks:

Õpilaste vastuvõtuks avatud õppekavade tutvustused (.pdf): statsionaarne - töökohapõhine õpe (PRÕM)

Korduma Kippuvad Küsimused KKK

Vastuvõtuks avatavad töökohapõhise õppe õppekavad

põhihariduse nõudeta kutseõpe

  • metsakasvatus - dokumentide vastuvõtt 18. juuni-05. november, õppetöö algus 12.11.2018
  • nooremaednik - dokumentide vastuvõtt 18. juuni-12. november, õppetöö algus 19.11.2018

kutseõpe põhihariduse baasil

  • arborist - dokumentide vastuvõtt 18. juuni-19. november, õppetöö algus 26.11.2018

 

Kandideerimisavalduse saab alates 18. juunist vormistada e-vastuvõtu keskkonnas.

 

Loe rohkem töökohapõhise õppe kohta

Lisainformatsioon:

Anneli Rabbi (avalike suhete juht) anneli.rabbi[at]hariduskeskus.ee, 442 7875, 516 1099

Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus

Elektroonika ja automaatika

Ehitus ja tsiviilrajatised

Majutamine ja toitlustamine

Elektrienergia ja energeetika

Hulgi- ja jaekaubandus

Juhtimine ja haldus

Sekretäri- ja kontoritöö

Majandusarvestus ja maksundus

Mehaanika ja metallitöö

Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika

Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit)

Toiduainete töötlemine

Juuksuritöö ja iluteenindus

Metsandus

Transporditeenused

Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine

Sotsiaaltöö ja nõustamine

Aiandus

Kas Pärnumaa Kutsehariduskeskuses õppimine on tasuline?

Õppimine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on üldjuhul tasuta (v.a 2018 vastuvõtuks avatud õppekava "Raamatupidaja") ehk õppetöö toimub riikliku koolitustellimuse alusel. Samas tuleb aga arvestada sellega, et õppima asumisel on paljude erialade (nt koka, hooldustöötaja, kosmeetiku, juuksuri, puitkonstruktsioonide ehituse, tisleri, ehitusviimistluse, keevitaja, koostelukksepa jne) korral vajalik hankida õppetööks (nt praktilistes tundides osalemiseks) spetsiaalne tööriietus ja/või õppevahendid.

Kas kooli lõpetamisel tuleb sooritada riigieksamid?

Kooli lõpetamisel tuleb sooritada lõpueksam ja/või lõputöö. Üldhariduslikud lõpueksamid tuleb sooritada põhihariduse järgsetel erialadel. Riigieksamite tegemine on vabatahtlik. Võimalik on sooritada kutsekvalifikatsiooni eksam.

Kas õppida on võimalik vaid eriala, st keskharidust omandamata?

Keskharidust omandamata on võimalik õppida eriala põhihariduse baasil ja põhihariduse nõudeta kutseõppe (õpilaste vastuvõtuks avatud) õppekavadel.

Kas kõikidel õppekavadel on sisseastumiskatsed (test, vestlus)?

Ei. Õpilaste vastuvõtuks avatavate õppekavade korral on kandideerimise tingimustes erisused (vt vastuvõtuks avatud konkreetse õppekava kirjeldus või vastuvõtu tingimused). Kui õppekava kirjelduses on vaid märge aritmeetilise keskmise hinde kohta ega ole lisaks "test" ja/või "vestlus", siis toimub vastuvõtt vaid hinnete alusel. Individuaalne vestlus toimub selleks ette nähtud ajal ja kohas (vastav märge kandideerimisavaldusel või e-vastuvõtukeskkonnas).

2018 oodatakse põhihariduse nõudeta (abikokk, hotelliteenindaja, palkmajaehitaja, puidupingioperaator) või keskhariduse baasil kutseõppe (CNC töötlemiskeskuse operaator, fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, juuksur, kergete rõivaste rätsep, kosmeetik, maaler, raamatupidaja, sekretär, väikeettevõtja, ärikorralduse spetsialist) õppekavadele kandideerijaid vestlusele või testile 16. augustil.

Mis on "kutseharidusstandardis või õppekavas õpingute alustamise tingimuste täitmist tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi originaali alusel koolis kinnitatud koopia" ja "teised vastuvõtukomisjoni nõutavad dokumendid"?

Selgituseks: lõputunnistus (koos hinnetelehega), mis on haridust tõendav dokument.

Kui kandideeritakse põhihariduse baasil õppekavadele on kohustuslik esitada põhiharidust tõendav dokument (põhikooli lõputunnistus koos hinnetelehega). Keskhariduse baasil õppekavadele kandideerimise aluseks on aga keskharidust tõendav dokument (keskkooli või gümnaasiumi lõputunnistus koos hinnetelehega).

Põhihariduse nõudeta õppekavadele kandideerivatel isikutel kohustust enda haridustaseme olemasolu või selle puudumise tõendamiseks ei ole, s.t kui siiski eelnevalt on omandatud kas põhi-, kesk- või kõrgharidus, võib haridust tõendavad dokumendid kandideerimisel esitada, kuid kohustust selleks ei ole. Küll aga tuleb kindlasti ka põhihariduse nõudeta õppekavadele kandideerimisel kõikidel esitada isikut tõendav dokument (ID-kaardi või passi puudumisel - sünnitunnistus) ja alaealise kandidaadi korral lisaks tervisetõend ning lapsevanema nõusolek.

Teised vastuvõtukomisjoni nõutavad dokumendid: näiteks nimevahetuse korral - dokumendid, mis sellega seonduvad (s.t abielu- või lahutustunnistus vms).

Kas kandideerida saab ka ainult nn valge tunnistusega ehk klassitunnistusega?

Klassitunnistusega on võimalik kandideerida vaid põhihariduse nõudeta õppekavadele, mis on vastuvõtuks avatud.

Mis on "tervishoiuteenust osutava isiku poolt õpilaskandidaadi tervisliku seisundi kohta väljastatud tõend või selle koopia, kui õpilaskandidaat on alaealine"?

Perearsti (üldjuhul) poolt väljastatud tervisetõend kooli sisse astumiseks, millel on märge selle kohta, et õpilaskandidaadi tervislik seisund lubab tal X eriala Pärnumaa Kutsehariduskeskuses õppida. NB! See ei ole põhikoolist saadud "Tervisekaart"!

Kas õppetoetust on võimalik saada kõigil õpilastel?

Õppetoetuse maksmise aluseks on hea ja väga hea õppeedukus. Õppetoetust makstakse nii põhi- kui ka keskhariduse baasil statsionaarses - koolipõhises õppes õppijatele. Õppetoetuste ei ole võimalik saada mittestatsionaarses õppes õppivatel isikutel. Samas on võimalik kõikidel õpilastel taotleda eritoetust. Esmakursuslased saavad õppetoetust taotleda esimesel õppeaastal vaid ühekordselt - veebruaris (II poolaastaks).

Millal on võimalik saada informatsiooni selle kohta, kas õpilaskandidaat on vastu võetud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaseks?

Kooli sisse saanud õpilaskandidaate puudutav informatsioon avalikustatakse kooli kodulehel.

Kui pikk on koolipäev?

Reeglina kestavad tunnid 08.30-15.30.

Kas koolil on õpilaskodu?

Pärnumaa Kutsehariduskeskusel on õpilaskodu, mis asub kooli õppehoonete vahetus läheduses. Õpilaskodukoha tasu ühes kuus on 62 eurot.

"Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste vastuvõtu kord" on muutmisel.

 

"Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri"

(kinnitatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 31.08.2015 protokoll nr 35 otsusega nr 1;

muudetud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 30.08.2016 protokoll nr 9 otsusega nr 1 ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 30.08.2017 protokoll nr 12 otsusega nr 5)

lisa 1

"Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste vastuvõtu kord"

 

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. "Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste vastuvõtu kord" (seadusandlik alus: Riigikogu 12.06.2013 seadus "Kutseõppeasutuse seadus", haridus- ja teadusministri 28.08.2013 määrus nr 25 "Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord", Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määrus nr 130 "Kutseharidusstandard", haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 "Töökohapõhise õppe rakendamise kord", haridus- ja teadusministri 09.05.2014 määrus "Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord") sätestab õpilaste kutseõppe tasemeõppesse vastuvõtmise korra, sh õpilaste vastuvõtuga seonduvate komisjonide moodustamise ja töökorralduse alused.

1.2. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (edaspidi "kool") õpilaste vastuvõtt kooli on aastaringne.

1.3. Kõigil Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis elamisloa alusel elavatel isikutel on õigus esitada avaldus õppima asumiseks.

1.4. KOOLI VASTUVÕTUKOMISJON, mille volitused kehtivad üks aasta, on vähemalt viie liikmeline komisjon õpilaste vastuvõtu korraldamiseks:

1.4.1. Kooli vastuvõtukomisjoni tegevust toetavad direktori käskkirjaga kinnitatud valdkondade ja dokumentide vastuvõtukomisjonid:

1.4.1.1. valdkonna vastuvõtukomisjon - vähemalt kolme liikmeline komisjon, mis korraldab õpilaste vastuvõttu konkreetses õppekavarühmas;

1.4.1.2. dokumentide vastuvõtukomisjon - täidab õpilaskandidaatidelt dokumentide vastu võtmise ja valdkondade vastuvõtukomisjonide tugifunktsioone.

1.5. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste vastuvõtu korra täitmise eest vastutab, õpilaste vastuvõtuga seotud ja käesoleva korraga reguleerimata küsimused lahendab kooli vastuvõtukomisjon.

 

2. KANDIDEERIMINE ÕPPEKAVADELE JA ÕPPIMA ASUMINE

2.1. Õpilaskandidaadil on õigus, õpilaste vastuvõtuks avatud õppekavadest, valida kandideerimiseks kaks õppekava (esimene ja teine valik):*

2.1.1. põhikonkursil kandideerib õpilaskandidaat esmalt esimese valiku õppekavale;

2.1.2. käesoleva õpilaste vastuvõtu korra p 2 ap 2.1.1 märgitud/valitud esimese valiku õppekavale mitte sisse saades, antakse õpilaskandidaadile võimalus kandideerida teisele valitud õppekavale (vaid juhul, kui sellel on olemas põhikonkursi tulemusena vabad õpilaskohad ja on täidetud kõik kohustuslikud vastuvõtu tingimused).

2.2. Õpperühm jäetakse avamata, kui õpilaskandidaatide sooviavaldusi on vähem kui ½ vastuvõtuks kavandatud õpilaskohti.

2.3. Kooli võetakse vastu õpilasi esmaõppe õppekavade alusel statsionaarses (kooli- või töökohapõhises) või mittestatsionaarses õppevormis toimuvasse kutseõppesse, mille puhul õppima asumine ei eelda erialaste kompetentside olemasolu.
2.4. Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22-aastaselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool.
2.5. Teise ja kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu.
2.6. Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu. Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka p 2 ap 2.4 nimetatud isikud.
2.7. Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu.
2.8. Kool võib põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet, mis võimaldab õpilastel omandada esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse. Nimetatud õpilaste vastuvõtu ja õppe korraldamine toimub koolide vastastikuse lepingu alusel.
2.9. Kutsekeskhariduse õppekava järgi õppiv õpilane, kellel on üldhariduslikes õppeainetes õppevõlgnevusi, võib asuda õppima põhihariduse baasil kutseõppe õppekava järgi nii kooli- kui töökohapõhises õppevormis, kui:
2.9.1. õpilane on tema nõusolekul ja direktori käskkirja alusel üle viidud kutsekeskhariduse õppekavalt põhihariduse baasil õppekavale (mitte varem kui esimese õppeaasta lõpus);
2.9.2. õpilase õppetulemused erialaõpingutes on positiivsed;
2.9.3. õppevõlgnevuste määratlemisel on lähtutud kooli õppekorralduseeskirjast;
2.9.4. kutseõppe õppekavale õppima asumisel arvestatakse õpilase poolt varem läbitud õpinguid.
2.10. Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste vastuvõtt on reguleeritud haridus- ja teadusministri 09.05.2014 määrusega "Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord":
2.10.1. Kool loob erivajadusega õpilasele tingimused kutseõppeks ja eeldused tööturule sisenemiseks, arvestades ressursside piisavust ja õppekorralduse optimaalsust ning võimaluste piires õpilase soove ja erivajaduse spetsiifikat.
2.10.2. Kool nõustab sisseastujat või tema seaduslikku esindajat potentsiaalile vastava õppekava valikul, hinnates õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas määratud õpiväljundite saavutamiseks.
2.10.3. Isikutel, kes on lõpetanud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, on võimalus jätkata õpinguid põhihariduse baasil HEV kutseõppe või põhihariduse nõudeta õpilaste vastuvõtuks avatud õppekavadel.
2.11. Töökohapõhisesse õppesse võetakse õpilasi vastu kooli, õpilase ja praktikakoha koostöös. Kooli, õpilase ja praktikakoha suhted töökohapõhise õppe rakendamisel reguleeritakse kutseõppeasutuse seaduse § 30 lg 3 alusel sõlmitavas praktikalepingus, milles lepitakse kokku poolte õigustes, kohustustes ning töökohapõhise õppe täpsemas korralduses.
 

3. ÕPILASKANDIDAADI ESITATAVAD DOKUMENDID

3.1. Kandideerides õppekava(de)le õpilaskandidaadil kohustus esitada:

3.1.1. isikut tõendav dokument, välismaalasest õpilaskandidaadi korral dokument, milles on märge alalise või kehtiva tähtajalise ealmisloa või -õiguse kohta või selle puudumise korral pädeva asutuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõend õpilaskandidaadi seadusliku viibimise kohta Eesti Vabariigis;

3.1.2. vormikohane avaldus;

3.1.3. kutseharidusstandardis või õppekavas õpingute alustamise tingimuste täitmist tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi originaali alusel kinnitatud koopia (v.a põhihariduse nõudeta õppekavadele kandideerimisel);

3.1.4. tervishoiuteenust osutava isiku poolt õpilaskandidaadi tervisliku seisundi kohta väljastatud tõend või selle koopia, kui õpilaskandidaat on alaealine;

3.1.5. vanema või eestkostja vormikohane nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine;**

3.1.6. teised vastuvõtukomisjoni nõutavad dokumendid.

3.2. Õpilaskandidaat, kes kandideerib ESF (PRÕM) töökohapõhise õppe õppekavadele, esitab kandideerimiseks kohustuslikud dokumendid isiklikult isikut tõendava dokumendi alusel ja/või ID-kaardiga autentimisel  e-vastuvõtu keskkonnas.

3.3. Kui dokumendid esitab vastuvõtukomisjonile õpilaskandidaadi esindaja, esitatakse lisaks p 3 ap-d 3.1, 3.1.1-3.1.6 loetletud dokumentidele ka esindaja isikut tõendav dokument ja esindusõigust tõendav dokument (notariaalselt kinnitatud volikiri).

3.4. Võõrkeelsete haridust tõendavate dokumentide korral on õpilaskandidaat kohustatud esitama lisaks originaaldokumentidele ka ametliku tõlkebüroo poolt eesti keelde tõlgitud ja kinnitatud. dokumendid.

3.5. Kooli direktoril on õigus kooli vastuvõtukomisjoni otsus õpilaskandidaadi kooli kandideerimise ja/või vastu võtmise osas tühistada juhul, kui õpilaskandidaat on esitanud kooli võltsitud dokumendid.

3.6. Dokumentide vastuvõtu ajakava kehtestatakse kooli vastuvõtukomisjoni otsusega ja kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga.*

3.7. Informatsioon vastuvõtuks avatavatest õppekavadest, ajakavast ja vastuvõtuperioodidest avalikustatakse kooli kodulehel http://www.hariduskeskus.ee/ hiljemalt üks kuu enne õpilaste vastuvõtu algust. 

 

4. ÕPILASTE VASTUVÕTU TINGIMUSED JA VASTUVÕTU KORRALDUS

4.1. Õpilaste vastuvõtt on korraldatud kooli direktori käskkirjaga kinnitatud vastuvõtu põhi-, eel- ja eritingimuste ning paremusjärjestuse alusel:

4.1.1. Eeltingimus on eelneva haridustaseme õppeasutuse lõpetamist tõendava dokumendi (lõputunnistuse) teatud hinnete aritmeetiline keskmine vms.
4.1.2. Põhingimus(ed) on õppekavale kandideerimiseks kohustuslik(ud) katsed (nt test, vestlus vms), mis tuleb läbida kooli direktori käskkirjaga õpilaste vastuvõtu ajakavas kinnitatud ajal. Ettenähtud ajal põhitingimuste mitte täitmisel (nt mõjuva põhjuseta testi ja/või vestluse sooritamata jätmine vms) õpilaskandidaadi kandideerimine kooli õppekavadele tühistatakse.
4.1.3. Eritingimus on kooli vastuvõtukomisjoni poolt kehtestatud kriteerium, mille täitmisel võetakse õpilaskandidaat kooli vastu, arvestamata vastavale õppekavale kehtestatud vastuvõtutingimusi.
4.1.4. Lisatingimus on kooli vastuvõtukomisjoni poolt kehtestatud kriteerium, mille täitmisel lisatakse õpilaskandidaadi keskmisele hindele ja/või katse(te) tulemus(t)ele lisapunktid.
4.2. Õpilaskandidaatide paremusjärjestus (pingerida) kujuneb konkreetsele õppekavale kehtestatud vastuvõtu tingimuste täitmisel saadud punktide alusel.
4.3. Kõikide sisseastumiskatsete läbimise järel tekkinud võrdsete (koond)tulemuste korral (paremusjärjestuses viimastele õpilaskohtadele) otsustab õpilaskandidaadi kooli vastu võtmise kooli vastuvõtukomisjon.
4.4. Kooli vastuvõtukomisjonil on õigus võtta vastu otsus õpilaskandidaadi kooli vastuvõtu küsimuses ka ilma teda katsetele (nt vestlusele) kutsumata (nt juhul, kui õppekavale ei ole konkurssi).
 

5. KOOLI SISSE SAANUD ÕPILASKANDIDAATIDE NIMEKIRJADE AVALIKUSTAMINE JA KOOLI ÕPILASTE NIMEKIRJA KANDMINE

5.1. Kooli vastuvõtukomisjon  kinnitab sisseastumiskatsete tulemused ja kooli sisse saanud õpilaskandidaatide nimekirjad, mis avalikustatakse kodeerituna kooli kodulehel http://www.hariduskeskus.ee/*  
5.2. Kooli vastu võetud õpilaskandidaat kinnitab määratud tähtajaks vormikohaselt kooli õppima asumise (õppetööle registreerimine).*

5.3. Hiljemalt õppetöö alguseks kantakse õpilaskandidaadid kooli direktori käskkirja alusel õpilaste nimekirja lähtudes kooli vastuvõtukomisjoni otsustest ja õpilaskandidaatide kinnitustest kooli õppima asumisest.

5.4. Kahe nädala jooksul (alates õppetöö algusest) mõjuva põhjuseta õppetööle mitte asunud esimese kursuse õpilane arvatakse kooli õpilaste nimekirjast välja.

5.5. 30. oktoobrini saab vabanenud õpilaskohale võimaluse asuda õppima paremusjärjestuselt järgmine õpilaskandidaat.*

 

6. ÕPILASTE VASTUVÕTT ÕPPEAASTA KESTEL

6.1. Õppeaasta kestel võetakse õpilasi vastu õpilaste vastuvõtuks avatud (nn põhivastuvõtud) õppekavadele nende (soovi)avalduste alusel, millele lisatakse p 3 ap-d 3.1, 3.1.1-3.1.6 loetletud dokumendid.

6.2. Teises koolis õppinud õpilane, kes soovib mujal alustatud õpinguid jätkata Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, peab esitama vormikohase avalduse ja lisaks p 3 ap-d 3.1, 3.1.1-3.1.6 nimetatud kohustuslikele dokumentidele esitama tõendi (akadeemilise õiendi, väljavõtte õppija kaardist) teises koolis läbitud õpingute (mahtude, õppetulemuste) kohta ning vajadusel sooritama ained, eksamid, arvestused vms, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud.

6.3. Õppeaasta kestel (v.a nn põhivastuvõtud) võetakse üksikutele vabanenud õpilaskohtadele õpilaskandidaate (k.a Pärnumaa Kutsehariduskeskuses õppetöö katkestanud ja õppetöö jätkamist soovivaid isikuid) vastu nende avalduste, esitatud kohustuslike dokumentide, õppeosakonna juhataja ja kooli direktori nõusoleku (käskkirja) alusel.

 

*õpilaste suvine vastuvõtt

**Lapsevanema või hooldaja/eestkostja vabas vormis kirjutatud avaldus kooli direktori nimele, milles on märge selle kohta, et lapsevanem on teadlik lapse soovist (ja nõustub) õppima asuda Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse. Alaealine õpilaskandidaat võib dokumentide vastuvõtukomisjoni ilmuda koos lapsevanema või ametliku hooldaja/eestkostjaga ning ilma eelnevalt 

Õppides kutsekeskhariduse õppekava alusel, ning selle täitmisel täies mahus ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Põhihariduse nõudeta kutseõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe.

Põhiharidust eeldav kutseharidus

Kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutseõpe keskhariduse baasil, keskharidust eeldav keskeri- /tehnikumiharidus