Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kuulsuste galerii

Asukoht veebilehel on hetkel: Avaleht > 2009 kuulsused > Janar Saunpere

Janar Saunpere

Janar Saunpere

üks aasta vahetusõpilasena Brasiilias

 

Janar koos sõbraga oma eelmisel sünnipäeval Sao Carlose lähedal kose kaldal

Janar on Pärnumaa Kutsehariduskesksuse õpilane, kes õpib teisel kursusel viimistlejaks. Põhihariduse omandas Pärnu Vanalinna Põhikoolis. Ta iseloomustab ennast lõbusa, sõbraliku ja abivalmis inimesena. Huvideks on tegutsemine õpilasesinduses ja muusika.

Kuidas sul tekkis huvi minna vahetusõpilaseks Brasiiliasse?

Ühele õpilasesinduse koosolekule tuli Kai (kooli huvijuht) koos broØüüridega, kus kirjas kõik maad, kuhu võiks õpilasvahetuse korras minna ja vastavad tingimused. Pani need lauale ja soovitas uurida. Hakkasin vaatama, leidsin endale sobiva koha ja otsustasin proovida. Rääkisin oma vanematega läbi ja sain nõusoleku.

Järgmisel päeval helistasin antud telefonile ja uurisin, milliseid dokumente on vaja ja siis olingi juba poolel teel Brasiiliasse. Midagi keerulist asjaajamises ei olnud.

Viibisin seal ühe aasta ja olen väga rahul.

Kuidas sinu vanemad sellesse suhtusid?

Isa oli just rääkinud, et ma võiks minna kuskile välismaale õppima, niisiis oli tema kohe nõus. Emale see mõte alguses eriti ei meeldinud (liiga kaugele ja kauaks ikkagi), kuid ajapikku ta leppis sellega.

 

Kuidas sa said hakkama sealse keelega? Mis keeles sa ise suhtlesid?

Alguses ma ei saanud mitte midagi aru ja ei osanud ka tundides midagi kaasa teha, sest õpe oli portugali keeles. Suhtlesin enamasti inglise keeles. Umbes neljandal kuul hakkas kohalik keel tulema ja sain selles tasapisi suhtlema hakata. Mida aeg edasi, seda rohkem suhtlesin ja lõpuks ma juba mõtlesin ka portugali keeles. Eestisse tagasi tulles ma isegi unustasin end oma vanematega suheldes Portugali keeles rääkima (vahest).

 

Kas sa tundsid ka koduigatsust?

Alguses esimestel kuudel ei olnud nagu viga kuna kõik oli ju nii uus ja huvitav.  Umbes kolmandal kuul tundsin esimest korda tõsist koduigatsust. Sealt peale olenes palju sellest, mis mul just parasjagu teha oli. Kui oli igav, siis  mõtlesin tihti kodule.

 

Millline oli sinu kasupere ja kuidas oli nendega läbisaamine?

Väga toredad olid, samas ka harjumatud. „Isa“ kogu aeg karjus (mitte halvas mõttes), vaid tal oli hea tuju ja ta ei kartnud seda välja näidata. „Ema“ oli mul väga hoolitsev nagu üks õige ema olema peab. Mul olid seal ka „õde ja vend“. Venna ja õega sain alati hästi läbi. Vend oli 18 ja õde 16-aastane. Kuna mu õde saabus koju alles juuni kuus (ta oli vahetusõpilane USA-s), siis esimese pool aastat elasin ma õe roosas toas. Peale seda, kui õde koju tuli, elasin vennaga ühes toas.

 

Milline oli sealne söök?

Täiesti erinev Eesti omast. Meie mõistes kartulile kõige lähedasemad oli

MacDonaldsi „friikad“. Kodulaual oli maguskartul.

Peamiselt süüakse riisi koos oa kastmega ehk siis „arroz com feijćo”. See on põhimõtteliselt sama nagu eestlased söövad kartulit ja kastet. Alati on neil ka mingi liha või friikartulid juures. Brasiilia köök on väga suure valikuga, soovitan kõigile proovida erinevaid rahvustoite kui tekib võimalus!

 

Kui erinev on sealne kultuur meie omast?
Väga erinev! Sealsed inimesed on palju sõbralikumad ja avatumad kui eestlased. Nad on lõbusad ja võtavad su kiiresti omaks.

 

Millised olid sealsed õpetajad ja koolikord?
Kohalikele olid õpetajad pigem sõbrad.

Kool on sealsele rahvale püha! Kõik käivad koolis ja ei taha puududa. Hilineda tohib koolimajja ainult 10 minutit, peale seda pannakse uksed kinni ja kooli enam kedagi sisse ei lasta.

Kui kellelegi koolis midagi halvasti öelda ja seda juhtus pealt kuulama mõni õpetaja, siis selle eest said karistada ja näiteks kaks päeva ei tohtinud kooli tulla! Seal on see tõsiselt karm karistus.

 

Kuidas suhtusid sinusse sinu kaasõpilased?

Suhtusid väga hästi, võtsid mind väga kiiresti omaks ja pidin neile palju Eestist rääkima. Eurooplastest üldiselt arvatakse väga hästi, kuna nende meedias räägitakse palju sellest, kuidas asjad olema peaksid just Euroopa riikide näitel.

 

Milline oli sealne hinnaklass võrreldes Eestiga?

Sealsed importkaubad olid väga kallid. Kohalikud kaubad aga imeodavad. Auto hindu võime arvestada nii, et meil oleva auto hinna korrutame kahega ja saamegi sealse auto väärtuse.

 

Milised olid seal noortepeod?

Peod olid kõik väga hästi organiseeritud. Seal oli väga mõnus ja rahulik pidutseda kuna sealne rahvas on tolerantsem. Kõikidel pidudel oli alati turvameeskond ja kaklemisi tuli vähe ette. Kui brasiillased panevad pidu, siis ikka täiega!

 

Kuidas olid seal lood narkootikumidega ja kas neid oli lihtne kätte saada?

Narkootikumidega oli seal väga palju sehkendamist, aga minu sõbrad ja mina ei tegelenud sellega. Keda huvitab,  võin tuua näite kanepi kohta. Teades õigeid inimesi võib saada kanepit 5 krooniga (1g) või üldse tasuta.

 

Milline oli sealne kliima?

Räägiti, et see aasta, kui mina seal viibisin, oli üks külmemaid. Kõige külmem temperatuur oli +5 ja kõige soojem +45. Keskmine temperatuur umbes +25.

 

Milline oli sinu kõige meeldejäävam hetk?

Kõige meeldejäävamat ei olegi - kõik oli seal minu jaoks huvitav!

 

Kuidas ja kas sealveedetud aeg sind muutis?

Veedetud aeg muutis mind täiskasvanumaks ja elukogenumaks, iseseisvamaks ja tolerantsemaks. Ma soovitaksin seda kõigil proovida. Hetkel ma uuesti kuskile ei läheks, kuna kodus jääks siis jälle aastaks elu seisma.

 

Mida edasi plaanid peale PKHK lõpetamist?

Kunagi ei tea mida elu toob, aga praegu plaanin minna edasiõppima EBS´i.

 

Millega hetkel tegeled?

Minu praegune põhiaur läheb kooliainete korda saamisele. PKHK-sse tagasi tulles sain teada, et on jõustunud uus õppekava ja mul tegemata ained, mida ma ei ole kunagi näinudki. Aga eks kõiges heas peab midagi halba ka olema.

Teine suur osa minu ajast läheb praegu bändi Defrage´i alla. Nimelt olen selle bändi mänedøer ja organiseerin eesseisvat suurt kontserttuuri.

Janari elumoto: Tsiteeriksin oma sealset isa Jose Antonio Zuzi´t : „A vida é facil,

a gente é quem complica”.  See tähendab:  “Elu on kerge, meie ise oleme need, kes selle raskeks teevad”.

 

Intervjueeris Angela Kukk, kirja pani Piia Soon 02.02.2010 
Print versioon (pdf)


Vaata veel lisaks (täiendatud 28.05.2011)



 

Powered by CMSimple | Template: ge-webdesign.de | Administreerimine

nach oben