|
Areaal: |
Ida-Euroopa lauskmaa põhja-
ning kirdeosas, Uuralites, Lääne-, Kesk-
ja Lõuna- Siberis kuni Baikali järveni. |
Suurus: |
40-50 m, tüve läbimõõt
kuni 1,2 m. |
Võra: |
noorena koonusjas, vanemas eas
kuhikjas, ebakorrapärane, tugevate okstega.
|
Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikaspruun, pikilõheline,
vanas eas väga paks korp. Noored võrsed
kahvatukollased. |
Okkad: |
puhkevad aprilli lõpus,
pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel
25-50 kaupa kimpudes. Okkad 3-6 cm pikad, pehmed
sinakasrohelised. Okkad kolletuvad ja varisevad
oktoobris. |
Käbid: |
moodustuvad lühivõrsetel.
Isaskäbid võrsete alumisel küljel,
rohekad või kol-lakad. Emaskäbid punakasvioletjad
või kahvaturohelised. Valminud käbid
3-5 cm pikad, pruunid. Seemnesoomused alaosas
karvased, kattesoomuste tipud välja ei paista.
Õitseb aprilli lõpul, seeme valmib
septembri lõpul – oktoobris, varisemine
algab kohe ja võib kesta kogu talve. Tühjad
käbid jäävad mitmeks aastaks puule.
Seemned pruunid, tiivaga sama värvi. |
Kasvutingimused: |
külmakindel. Valgusenõudlik,
ainult esimestel aastatel talub mõningat
varju. Mullastiku suhtes vähenõudlik.
Juurestik hästi arenenud ja sügavale
tungiv. Eluiga 200-300(500) aastat. |
Kasutamine: |
väga kõrgelt hinnatud
puit - vastupidav ja mädanemiskindel. |
Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupuuna, on rajatud ka
üksikuid metsakultuure. Tahab viljakamaid
lubjarikkamaid kasvukohti, kehvematel pinnastel
esineb lehisevähikahjustusi. |
Pildid |
1. 2.
3.
|
|
1 - noored, kahvatukollased võrsed; 2 - suvine võrse; 3 - käbid |
|
|