peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siber.

30-35 m, tüve läbimõõt kuni 1 m.

ažuurne, pikkade rippuvate okstega.

tüve ülemises osas ja noortel puudel valge, kestendav. Tüve alumises osas tekib paks sügavarõmeline mustjas korp. Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terav tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad.

pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk.

Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnest 2-3 korda laiemad. Vili valmib juuli lõpus - augusti algul.

külmakindel. Väga valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskemaid kergemaid muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Kiirekasvuline, kuulub nn. pioneerliikide hulka. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 150 aastat.

puit on tugev, elastne, kasutatakse vineeri- ja mööblitööstuses. Eriti hinnatud on arukase vormi - nn. ‘maarjakase’ - puit. Metsamajanduses üks levinumaid liike, kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Haljastuses kasutatakse mitmeid võravorme.

kõige levinum lehtpuu.