|
Areaal: |
Kesk-
ja Lõuna–Euroopa mägedes. |
Suurus: |
35-40
(65) m, tüve läbimõõt
kuni 2 m. |
Võra: |
Noortel
puudel koonusjas, vanadel tipust ümardunud.
Oksad paiknevad horisontaalselt ja selgelt märgatavates
männastes. Laasub alt varakult |
Koor,
võrsed: |
tüvekoor
sile, helehall, sageli vaigumuhkudega, vanemas
eas tumeneb ja muutub plaatjaks. Noored võrsed
hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega.
Pungad helepruunid , vaiguta. |
Okkad: |
1,5-2,5 cm pikad, jäigad,
pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad
õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud.
Valguse käes paiknevad okkad püstiselt,
varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas. |
Käbid: |
Isaskäbid paiknevad võra
keskosas, värvuselt kollakad või punakad.
Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt
rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad,
10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused
ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning
on pöördunud aluse suunas. Käbid
valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe
koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed,
helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga. |
Kasvutingimused: |
külmakindel,
eelistab kõrge õhuniiskusega talvesid.
Tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Nõudlik
mullaviljakuse suhtes, tahab värskeid liiv
savimuldi. Väga varjutaluv. Sammasjuurestikuga
väga tormikindel puu. Eluiga 300-500 aastat. |
Kasutamine: |
Puitu
kasutatakse nii sae- kui paberitööstuses,
heade resonantsiliste omaduste tõttu kasutatakse
ka muusikariistade valmistamiseks. Vaigust toode
takse tärpentini ja okastest nuluokkaõli,
mida kasutatakse farmaatsiatööstuses.
Euroopas üks põhilisi jõulupuid. |
Kasvatamine
Eestis: |
alates
19.sajandist mõisaparkides. Karmimatel
talvedel esineb palju külmakahjustusi ja
seetõttu pole Eesti mandriosas palju suuremaid
puid. Mõningates kohtades on andnud ka
looduslikku uuendust. |
Pildid |
1.
2.
3.
4.
|
|
1 - kahele poole kammitult okastega võrse pealt; 2 - võrse alt; 3 - elastsed, pealt õhulõhedeta, pügaldunud tipuga okkad; 4 - vaiguta pungad, alt hallikasvalged okkad, karvane võrse |
|
|