HARILIK ASTELPAJU
Hippophae rhamnoides
Areaal:

Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa.

Suurus:

5-10 m.

Võra:

rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu.

Koor, võrsed:

tüvekoor tumepruun või mustjas. Noored võrsed kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad.

Lehed:

vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste soomuskarvadega.

Õied ja viljad:

kahekojaline taim. Õitseb mais. Õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes, emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas. Vili on lihakas, luuvilja taoline, munajas või kerajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus, valminult kollane või punane, vilju tavaliselt väga rikkalikult, valmivad augustis.

Kasvutingimused:

Küllaltki külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka liiv- ja soostunud muldadel. Annab hästi juurevõsu.

Kasutamine:

väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka haljastuses ja karjäärides metsastamisel.

Kasvatamine Eestis:

levinud marjapõõsas.

Pildid

1. 2. 3.
4.
5. 6.


1 - võrsed; 2 - soomuskarvadega kaetud, tugevate asteldega võrse; 3 - terveservalised, mõlemalt küljelt hõbedaste soomuskarvadega kaetud lehed; 4 - lehed; 5 - viljadega võrse; 6 - viljad lähivaates