|
Areaal: |
Põhja-Ameerika lääneosas
Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. |
Suurus: |
40-75 m , tüve läbimõõt
kuni 5 m. |
Võra: |
Koonusjas, sarnane kuusega. Laasub
halvasti, ladvakasv sageli loogeline. |
Koor, võrsed: |
tüvekoor noorelt sile, tumehall,
hiljem väga paks ,lõheline või
plaatjas. Noored võrsed hallikad. Pungad
piklik-koonilised, terava tipuga, helepruunid,
ilma vaiguta. |
Okkad: |
kinnituvad võrsele lühikese
rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava
tipuga, sinakas- või hallikasrohelised,
alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba,
püsivad puul 5-8 aastat. |
Käbid: |
isaskäbid punakad, paiknevad
okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt
puna-sed või rohelised, valminult pruunid,
4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete
tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste
vahelt väl-ja. Õitseb aprilli lõpus
või mai algul, seemned valmivad septembri
algul ja varisevad alates septembri lõpust.
Seemned beeid või helepruunid, seem¬netiib
valkjaspruun, seemne külge kasvanud. |
Kasvutingimused: |
külmakindlus sõltub
teisendist - külmakindlatest külmahelladeni.
Eelistab viljakaid muldi. Nooruses poolvarjutaluv,
hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline,
kuid küllaltki pindmine. Eluiga kuni 400
aastat. |
Kasutamine: |
põhiliselt puidu saamiseks. |
Kasvatamine Eestis: |
alates 20.sajandi algusest. Rajatud
ka metsakultuure, kuid põhi¬liselt
siiski ilupuuna. Annab soodsates tingimustes ka
looduslikku uuendust. Eestis saab kasvatada sinihalli
ja halli teisendit, kuna roheline teisend on liiga
külmaõrn. |
Pildid |
1.
2.
3.
4.
|
|
1 - võrse pealt; 2 - võrse alt ; 3 - võrsele lühikese rootsuga kinnituvad, alt kahe valge õhulõheribaga, tömpterava otsaga okkad, karvane võrse, piklikkoonilised, terava tipuga, vaiguta pungad; 4 - käbi kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuse vahelt välja |
|
|
|