|
| Areaal: |
peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. |
| Suurus: |
30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. |
| Võra: |
tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. |
| Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga. Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, 8-16 cm pikad, laikiilja alusega, kaheli teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, karekarvased. Külgrood hargnevad enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust kolmehõlmised. |
| Õied ja viljad: |
õitseb enne lehtede puhkemist aprillis. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied pruunikad, karvase servaga. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib umbes 2,5 cm läbimõõdus. Viljad valmivad juunis. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud. Annab rikkalikult kännuvõsu. Eluiga kuni 300 aastat. |
| Kasutamine: |
hinnatud puit, kasutatakse masinaosades, mööblitööstuses. Levinud pargipuu. Kasvatatakse mitmeid vorme, talub kärpimist ja saastunud õhku. Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna kiiresti hukutab. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud metsa- ja pargipuu. |
| Pildid |
|
|
|
1 - võrsed; 2 - tömbi tipuga
mustjaspruunid pungad; 3 - õitsev võrse;
4 - lehed;
5 - enne leheserva hargnevad külgrood;
6 - siledaservalise tiivaga ümbritsetud
viljad
|
| |
| |
|
