|
| Areaal: |
Euraasia kesk- ja põhjaosa, Põhja-Aafrika, Põhja-Ameerika |
| Suurus: |
padjandvormist kuni 10-15 m puu või laiuva põõsani.
|
| Võra: |
sammasjas, munajas või laiuv, tihe püstiste okstega, sageli mitmetüveline.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor noores eas hallikaspruun, lehtedena kestendav, hiljem madalavaoline. Võrsed kolmekandilised, punakaspruunid.
|
| Okkad: |
1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad, pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad. Püsivad puul kuni 4 aastat.
|
| Käbid: |
kahekojaline, kuid esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik on pinnapealne, kuid tugev. Juurtel esineb mükoriisa. Eluiga kuni 1000 aastat.
|
| Kasutamine: |
puit on olnud hinnatud läbi aastate, seetõttu on areaal tunduvalt vähenenud ja enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Kadakamarju kasutatakse toiduainetetööstuses ja ravimites. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme.
|
| Kasvatamine Eestis: |
|
| Pildid |
|
|
|
1 - võrse; 2 - okkad lähivaates; 3 - võrse kahe aasta käbidega; 4 - vorm ‘Stricta’
|
| |
| |
|
