|
| Areaal: |
Euroopa, Väike-Aasia. |
| Suurus: |
kuni 7 m. |
| Võra: |
püstine põõsas või madal puu. |
| Koor, võrsed: |
tüvi ja võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega. Tüvi hallikas või pruunikas, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid. Pungad rohelised. |
| Lehed: |
vastakud lihtlehed, äraspidimunajad või piklikelliptilised, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, 4-10 cm pikad. Alumiselt küljelt karvased. Leheroots kuni 1cm pikk. |
| Õied ja viljad: |
õitseb mais. Õied väikesed, rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõdus, 3-5 kaupa lehtede kaenlas sarikates. Viljaks on kupar, valminult punane, avaneb septembri lõpul. Seemned helepruunid, läikivad, punaka lihaka seemnerüüga. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Eelistab värsket lubjarikast mulda. Paljuneb hästi vegetatiivselt, kiirekasvuline. |
| Kasutamine: |
puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses. |
| Kasvatamine Eestis: |
Lõuna-Eestis kasvab looduslikult, mujal levinud ilupõõsas. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - roheline pung; 3 - õitsev
võrse; 4 - lehed; 5 - peensaagjas leheserv,
leht alt karvane; 6 - punaka seemnerüüga
viljad |
| |
| |
|
