|
Areaal: |
Kesk- ja Lõuna-Euroopa. Eesti jääb areaali põhjapiirile.
|
Suurus: |
2-5 m.
|
Võra: |
rohkesti hargnev, vahel kaarduvate okstega põõsas.
|
Koor, võrsed: |
vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad.
|
Lehed: |
pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad.
|
Õied ja viljad: |
õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik mari 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga.
|
Kasvutingimused: |
külma- ja põuakindel, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid alasid. Valgusenõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist. Paljuneb ka kännuvõsust.
|
Kasutamine: |
puit helekollane, hästi poleeritav. Vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses, kuid kahjuks on ta kõrrerooste vaheperemeestaimeks, mis piirab kasvatusvõimalusi.
|
Kasvatamine Eestis: |
looduslikult kasvab Eesti loodeosas. Kasutatakse vähesel määral haljastuses. |
Pildid |
|
|
1 – võrsed; 2 – asteldeks
muundunud lehed lühivõrse alusel;
3 – õitsev võrse;
4 – lehed pealt- ja altvaates; 5 –
peenogajalt saagjas leheserv; 6 – viljadega
võrse
|
|
|
|