HARILIK KUKERPUU  
Berberis vulgaris
Areaal:

Kesk- ja Lõuna-Euroopa. Eesti jääb areaali põhjapiirile.

Suurus:

2-5 m.

Võra:

rohkesti hargnev, vahel kaarduvate okstega põõsas.

Koor, võrsed:

vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad.

Lehed:

pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad.

Õied ja viljad:

õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates koba­rates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik mari 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga.

Kasvutingimused:

külma- ja põuakindel, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid alasid. Valgusenõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist. Paljuneb ka kännuvõsust.

Kasutamine:

puit helekollane, hästi poleeritav. Vilju kasutatakse toidu­ainete­töös­tu­ses. Kasutatakse ka haljastuses, kuid kahjuks on ta kõrrerooste vahe­peremees­taimeks, mis piirab kasvatusvõimalusi.

Kasvatamine Eestis:

looduslikult kasvab Eesti loodeosas. Kasutatakse vähesel määral haljastuses.

Pildid
1. 2. 3.
4.5.
6.


1 – võrsed; 2 – asteldeks muundunud lehed lühivõrse alusel; 3 – õitsev võrse;
4 – lehed pealt- ja altvaates; 5 – peenogajalt saagjas leheserv; 6 – viljadega võrse