HARILIK MÄND     
Pinus sylvestris
Areaal: Euraasias Šoti läänerannikust kuni Ohhoota mereni.
Suurus:

45-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m.

Võra:

oleneb palju kasvukeskkonnast. Noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas, metsas kitsas.

Koor, võrsed:

tüve ülemises osas koor oranžikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused.

Okkad: pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat.
Käbid:

isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga, mis kinnitub tangjalt ümber seemne.

Kasvutingimused:

külmakindel, valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimustes. Juurestik väga plastiline ja suure ulatusega. Eluiga kuni 300-400 aastat.

Kasutamine:

eelkõige puidu saamiseks. Kasutatakse ka vaiku. Kasvatatakse parkmetsades, kuna eritab mikroobe hävitavaid fütontsiide.

Kasvatamine Eestis:

 

Pildid

1. 2.
3. 4.
5.


1 - isasõitega võrse; 2 - sinakashallid okkad kahekaupa, helepruun võrse; 3 - veel avanemata käbi; 4 - avanenud käbi; 5 - seemned, tangjalt kinnituv tiib