|
| Areaal: |
Euroopa, Siber, Kesk-Aasia, Väike-Aasia. |
| Suurus: |
7-8 m. |
| Võra: |
rohkesti hargnev põõsas või madal puu. |
| Koor, võrsed: |
tüvekoor sile, peaaegu must. Noored võrsed hallikaspruunid, heledate lõvedega. Pungasoomused puuduvad, pungad pruunid, kaetud siidkarvadega. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed. Äraspidimunajad või elliptilised, terveservalised, 3-8 cm pikad, pealt läikivad, tumerohelised, alt kollakasrohelised. Külgrood pöörduvad enne leheserva jõudmist tipu suunas. Leheroots kuni 1,5 cm pikk. |
| Õied ja viljad: |
õitseb mais-juunis, sageli teist korda augustis. Õied väikesed, valkjad, 3-6 kaupa lehtede kaenlas. Vili on marjataoline luuvili, algul rohekas, valminult must, lihakas, kahe luuseemnega. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel, varjutaluv. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskemaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. |
| Kasutamine: |
puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, samuti nikerdustöödeks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik.
NB! MÜRGINE! |
| Pildid |
1.
2.
3.
4.
5.
6.
 |
|
|
1
- võrsed; 2 - pungad pruunid, pungasoomusteta,
kaetud siidkarvadega; 3 - õitsev võrse
lähivaates; 4 - lehed; 5 - külgrood
pöörduvad enne leheserva jõudmist
lehe tipu suunas; 6 - viljadega võrse |
| |
| |
|
