HARILIK PÄRN  
Tilia cordata
Areaal:

peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi lõunaosa, Väike-Aasia

Suurus:

30-35 m, tüve läbimõõt kuni 3 m.

Võra:

lai, munajas, rohkesti hargnev, algab maapinna lähedalt. Alumised oksad vahel rippuvad.

Koor, võrsed:

sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse käes pruunikaspunased. Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid.

Lehed:

vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, roodude nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk.

Õied ja viljad:

õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-11 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul.

Kasvutingimused:

külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu.

Kasutamine:

puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses.

Kasvatamine Eestis:

levinud metsapuu. Palju kasvatatakse ka parkides.

Pildid
1. 2. 3.
4. 5.


1 - võrsed; 2 - ovaalsed pungad lähivaates; 3 - peensaagja servaga leht, all roodude nurkades pruunid karvatutid; 4 - lehed; 5 - viljad kandelehega