|
Areaal: |
peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi lõunaosa, Väike-Aasia
|
Suurus: |
30-35 m, tüve läbimõõt kuni 3 m.
|
Võra: |
lai, munajas, rohkesti hargnev, algab maapinna lähedalt. Alumised oksad vahel rippuvad.
|
Koor, võrsed: |
sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse käes pruunikaspunased. Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid.
|
Lehed: |
vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, roodude nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk.
|
Õied ja viljad: |
õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-11 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul.
|
Kasvutingimused: |
külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu.
|
Kasutamine: |
puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses.
|
Kasvatamine Eestis: |
levinud metsapuu. Palju kasvatatakse ka parkides.
|
Pildid |
|
|
1
- võrsed; 2 - ovaalsed pungad lähivaates;
3 - peensaagja servaga leht, all roodude nurkades
pruunid karvatutid; 4 - lehed; 5 - viljad kandelehega
|
|
|
|