HARILIK PIRNIPUU    
Pyrus communis
Areaal:

Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia.

Suurus:

20-30 m.

Võra:

laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega.

Koor, võrsed:

tüvekoor mustjaspruun. Noored võrsed läikivad, kollakaspruunid, pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad.

Lehed:

vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad.

Õied ja viljad:

õitseb mais lehtede puhkemise ajal. Õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus. Viljad valmivad septembris-oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljaliha sisaldab kivisrakke. Seemned tumepruunid, piklikud, ümardunud tipuga.

Kasvutingimused:

mõõdukalt külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini viljakatel, värsketel muldadel. Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab täisvalgust. Juurestik hästi arenenud, sügavale tungiv. Eluiga kuni 300 aastat.

Kasutamine:

puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses.

Kasvatamine Eestis:

karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Kasutatakse ka haljastuses.

Pildid

1. 2.
3.
4. 5.


1 - ogaga lõppevad võrsed; 2 - kooniline, võrsest eemale hoidev pung; 3 - õitsev võrse; 4 - lehed; 5 - peensaagjas leheserv