|
| Areaal: |
Kesk- ja Lõuna-Euroopa.
|
| Suurus: |
5-8 m.
|
| Võra: |
kõrge rohkeharuline põõsas. Harud pikad peened, hargnemata.
|
| Koor, võrsed: |
pruunikashall, vanemas eas rõmeline. Noored võrsed pruunid, karekarvased. Pungad munajad, punakas- või rohekaspruunid, ripsmeliselt karvased.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, südaja alusega, äraspidimunajad, tipuosas hõlmised, 6‑12 cm pikad, tuhmid, alt rood karvased. Leheroots kuni 2 cm pikk, karvane.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb märtsis või aprilli algul enne lehtimist. Isaõied urbades, mis moodustuvad eelmisel sügisel. Emasõied väiksed, punakate emakatega. Vili on üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kuupulaga. Pähklid algul rohelised, valminult pruunid, valmivad augustis - septembris.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel, küllaltki varjutaluv. Eelistab lubjarikkamaid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Paljuneb hästi vegetatiivselt.
|
| Kasutamine: |
vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Vitsu kasutatakse punumiseks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmed vormid levinud haljastuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik. Kasutatakse ka haljastuses.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - isasurbadega karvane võrse;
ripsjalt karvased, munajad pungad;
3 - emasõis; 4 - pähklid; 5 - äraspidimunajad
lehed; 6 - leheroots ja leherood alt karvased |
| |
| |
|
