HARILIK SIREL
Syringa vulgaris
Areaal:

Kagu-Euroopa.

Suurus:

5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm

Võra:

kõrge püstine põõsas või madal puu.

Koor, võrsed:

koor hallikaspruun, rõmeline. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga.

Lehed:

vastakud terveservalised lihtlehed,  munajad,  südaja alusega,  teritunud tipuga,  kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena.

Õied ja viljad:

õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris.

Kasvutingimused:

külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu.

Kasutamine:

puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub kärpimist. Aretatud palju vorme.

Kasvatamine Eestis:

väga levinud ilupõõsas.

Pildid

1. 2. 3.
4. 5.


1 - võrsed; 2 - kahe külgpungaga lõppev võrse; 3 - õitsev võrse; 4 - terveservalised südaja alusega munajad lehed; 5 - viljad