|
| Areaal: |
peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia.
|
| Suurus: |
30-50 m, tüve läbimõõt kuni 2 m.
|
| Võra: |
laikuhikjas, tugevate pikkade okstega, puistus hästi laasuv, vabalt kasvades võra peaaegu maani.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega.
|
| Lehed: |
vahelduvad hõlmised lihtlehed, kuni 12 cm pikad, äraspidimunajad, ümardunud tipuga, 5-7 ümarate tippudega hõlmapaari. Lehed on nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Sügisel lehed pruunistuvad ja püsivad kaua puul.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb lehtimise ajal mai lõpul - juuni algul. Isasõied rippuvates kollakasrohelistes kuni 6 cm pikkustes urbades, mis paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, soonelised, piklikud, kuni 3,5 cm pikad. Valmivad septembris-oktoobris.
|
| Kasvutingimused: |
tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Väga hästi arenenud juurestik. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 1000 aastat.
|
| Kasutamine: |
väga kõrgelt hinnatud puit. Mitmeid vorme kasutatakse ka haljastuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud metsapuu. Laialdaselt kasvatatakse ka parkides.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - rohkete külgpungadega
ümbritsetud ladvapung; 3 - rippuvates urbades
isasõied; 4 - äraspidimunajad hõlmised
ümarate hõlmatippudega lihtlehed;
5 - tammetõrud |
| |
| |
|
