|
| Areaal: |
Euroopa ja Aasia kuni 70. põhjalaiuseni. |
| Suurus: |
10-15 m, tüve läbimõõt kuni 40 cm. |
| Võra: |
madal puu või kõrge põõsas, võra hargnev, laimunajas. |
| Koor, võrsed: |
mustjashall, noored võrsed läikivad, kollakasrohelised või kirsspruunid, heledate lõvedega. Pungad piklikmunajad, kattesoomuste servad helehallid, karvased. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad. Teravsaagja näärmelise servaga, kiilja või ümardunud alusega, teravneva tipuga, sageli kortsus. Lehelaba alusel 2 suurt nääret. |
| Õied ja viljad: |
õitseb mais. Õied valged, kuni 12 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes, tugevasti lõhnavad. Vili on üheseemneline lihakas luuvili, valminult läikivmust, kerajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Valmib augustis–septembris. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakamaid muldi. Annab hästi kännu-ja juurevõsu. |
| Kasutamine: |
kasutatakse ka puitu. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka, sisaldab ka mikroobe hävitavaid fütontsiide. Levinud ka haljastuses. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - lehed; 3 - õitsev
võrse; 4 - võrsel heledad lõved,
piklikmunajad pungad, kattesoomuste servad helehallid;
5 - teravsaagjas näärmeline leheserv,
lehelaba alusel 2 suurt nääret; 6
- viljad |
| |
| |
|
