|
| Areaal: |
Euroopa lõuna- ja keskosa.
|
| Suurus: |
20-25 m.
|
| Võra: |
tihe, silinderjas, tipus ümardunud, tüvi ebakorrapärane .
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor sile, hallikas, vananedes pruunistuv ja muutub rõmeliseks. Võrsed peened pruunid, valkjate lõvedega. Pungad kaherealiselt, teravatipulised.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või piklikmunajad, 5-10 cm pikad, pealt tumerohelised, all üksikud valged karvad, teravalt kahelisaagja servaga, teritunud tipuga. Lehed keskelt veidi kortsus.
|
| Õied ja viljad: |
Õitseb mai keskel lehtede puhkemise ajal. Isasõied koondunud urbadesse, mis moodustuvad eelmisel sügisel. Õitsemise ajal urvad rippuvad, õiekate punakas. Emasõisikud arenevad noorte võrsete tippudes lehtede puhkemise ajal. Vili on üheseemneline pähklike, mis asub kolmehõlmalisel kattelehel. Õisik variseb pärast seemnete valmimist tervikuna. Viljad valmivad septembris – oktoobris.
|
| Kasvutingimused: |
küllaltki külmakindel, varjutaluv. Nõudlik mullastiku suhtes, eelistab huumusrikkaid värskeid muldi. Juurestik hästi arenenud. Annab kännuvõsu. Aeglase kasvuga, kuid võib elada 200 aastaseks.
|
| Kasutamine: |
puit on väga kõva, raske, kasutatakse masinadetailides, mööblitööstuses, muusikariistade valmistamiseks. Vähesel määral kasutatakse haljastuses, talub hästi kärpimist (hekid).
|
| Kasvatamine Eestis: |
karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Küllaltki levinud ilupuu.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - valkjate lõvedega
võrse, teravatipuline pung; 3 - teravalt
kahelisaagjas leheserv, lehe all üksikud
valged karvad; 2 - lehed |
| |
| |
|
