|
| Areaal: |
Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Aasia lääne- ja edelaosa.
|
| Suurus: |
25-30 m, tüve läbimõõt kuni 3 m.
|
| Võra: |
laiuv, oksad sageli rippuvad.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor kollakas- või punakaspruun, vanemas eas tekib tumehall sügavarõmeline korp. Noored võrsed peened, rippuvad, kaetud siidkarvadega. Pungad võrsele ligihoiduvad, siidkarvased, kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, pikliksüstjad, pika teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, tavaliselt näärmetega.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teises pooles. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad väävelkollased, kuni 10 cm pikad, emasurvad rohekad, 2-3 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid kasvukohti. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Eluiga kuni 100 aastat.
|
| Kasutamine: |
hea meetaim. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Puit küllaltki väärtuslik, kasutatakse ehitusel, treimistöödel.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupuu.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - pikliksüstjad, pika
teritunud tipuga lehed; 3 - emasurbadega võrse,
4 - noor siidkarvane võrse, võrse
ligi hoiduvad siidkarvased pungad; 5 - peensaagjas
leheserv, näärmeline leheroots
|
| |
| |
|
