|
Areaal: |
Põhja–Ameerika kirdeosa.
|
Suurus: |
5-8 m, tüve läbimõõt kuni 30 cm.
|
Võra: |
madal puu või kõrge mitmetüveline põõsas. Võra tihe, munajas.
|
Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikaspruun, peenerõmeline. Noored võrsed rohekad, hallikarvased, hiljem punakaspruunid, heledate lõvedega, sageli siksakjad. Pungad pruunid, ümarad. Okstel 4-10 cm pikkused punakaspruunid, nõrgalt kõverdunud astlad.
|
Lehed: |
vahelduvad hõlmised lihtlehed, 5-13m pikad, 9-11 hõlmaga, ümardunud laikiilja või sirge alusega. Lehed pealt kollakasrohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt karvased. Leheroots 2-5 cm pikk, karvane, näärmetäppidega. Sügisel lehed purpurpunased.
|
Õied ja viljad: |
õitseb mai lõpus- juunis, õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja õieraod karvased. Vili on õunvili, ellipsoidjas, valminult oranžpunane, tumedate täppidega, 1,5- 2 cm pikkune, kollaka viljalihaga, 3-5 luuseemnega. Viljad valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. Seemned väga paksu luukestaga.
|
Kasvutingimused: |
külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakamaid savikaid muldi. Poolvarjutaluv, kuid õitseb ainult täisvalguses. Paljuneb hästi vegetatiivselt.
|
Kasutamine: |
levinud ilupõõsas, talub hästi kärpimist.
|
Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupõõsas. |
Pildid |
|
|
1
- siksakjas võrse; 2 - võrse heledate
lõvedega; 3 - õitsev võrse;
4 - ümardunud laikiilja alusega lehed;
5 - näärmetäppidega karvane leheroots;
6 - vili |
|
|
|