|
| Areaal: |
Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa.
|
| Suurus: |
30-35 m, tüve läbimõõt kuni 1 m.
|
| Võra: |
laiuv, ovaalne, kumera tipuga.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikaspruun, eraldub plaadikestena, peenerõmeline. Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, tumedamate kattesoomuste servadega.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kahelisaagja servaga, sageli lehepooled ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 cm pikkune.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied punakasvioletsed. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib on ripsmelise servaga, ülaosas väljalõikega, umbes 1,5 cm läbimõõdus. Valmib juunis.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud. Annab rikkalikult kännuvõsu. Eluiga kuni 300 aastat. Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna kiiresti hukutab.
|
| Kasutamine: |
hinnatud puit, kasutatakse masinaosades, mööblitööstuses. Levinud pargipuu.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud metsa- ja pargipuu. Looduskaitsealune liik.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - munajaskoonilised, kollakaspruunid
tumedamate kattesoomuste servadega pungad; 3
- õitsev võrse lähivaates;
4 - kahelisaagja servaga, ebasümmeetrilise
alusega lehed; 5 - ripsmelis-servalise tiivaga
ümbritsetud lamedad viljad |
| |
| |
|
