|
| Areaal: |
Põhja-Ameerika loode- ja lääneosas rannikualadel. |
| Suurus: |
18-35(60) m, tüve läbimõõt kuni 0,9(4) m.
|
| Võra: |
korrapäraselt koonusjas, teise järgu oksad rippuvad, mägedes kasvab ka põõsana.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor õhuke, hallikaspruun, noorelt soomusjad, hiljem pikuti ribiline. Noored võrsed rohelised.
|
| Okkad: |
soomusjad, sinakas või hallikasrohelised. Külgmised soomused keskmisega peaaegu võrdsed, teritunud tipuga. Alumine külg pealmisega sama värvi. Viljuvatel okstel soomused tömbitipuga ja ligihoiduvad.
|
| Käbid: |
areaali lõunaosas valmivad ühe aastaga, mujal kahe aastaga. Õitsevad aprillist juunini. Isaskäbid kollased, emaskäbid esimesel aastal rohekad või violetjad, aasta lõpuks tumesinised. Teisel aastal muutuvad punakaspruuniks, kuni 1,2 cm pikad. Seemnesoomuseid 4-6, soomuse tipus tugev veidi kõverdunud teravik.
|
| Kasvutingimused: |
küllaltki külmakindel, tahab suurt õhuniiskust ja merelist kliimat. Ei talu kevadist päikest.
|
| Kasutamine: |
väga hinnatud puit: kerge, kuid kõva ja suure mädanemiskindlusega. Areaalis kasvatakse puidu saamiseks, mujal kasutatakse peamiselt haljastuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
vajab varjulist ja soojemat kasvukohta. Karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Küllaltki vähe levinud ilupuu.
|
| Pildid |
|
|
|
1 - sügisene võrse värvi muutvate viljadega; 2 - alumisel ja ülemisel küljel sama värvi, külgmised keskmistega suuruselt peaaegu võrdsed, teritunud tipuga okkad; 3 – kevadine õitsev võrse; 4 - noored rohelised käbid |
| |
| |
