|
Areaal:
|
Põhja-Ameerika
idaosa. |
Suurus: |
15-25
(38) m, tüve läbimõõt
kuni 0,6 (0,9) m. |
Võra:
|
korrapäraselt
koonusjas, pika terava tipuga, tihe. Alumised
oksad paiknevad horisontaalselt. |
Koor,
võrsed: |
tüvekoor
õhuke helehall, suurte vaigumuhkudega,
vanemas eas plaat jas. Noored võrsed hallikaspruunid,
hõredalt hallikarvased. Pungad koonus jad,
punakaspruunid ja vaigused. |
Okkad:
|
1,5-3,5
cm pikad, kergesti murduvad, pealt tumerohelised,
alt heledamad. Okka tipus sisselõige. Valguse
käes okkad poolpüstiselt, varjus kammitult. |
Käbid: |
Isaskäbid
paiknevad võra keskosas, värvuselt
punakad. Emaskäbid asuvad võra tipuosas,
noorelt tumevioletsed, kaetud kollakasvalge vaiguga,
valminult tumepruunid, 4-9 cm pikad. Õitseb
mais, valmib oktoobris, koos käbide pudenemisega,
nii et puule jääb ainult käbiroots.
Seemned tumepruunid, tume-violetse tiivaga. |
Kasvutingimused: |
pakasekindel.
Poolvarjutaluv, eelistab parasniiskeid mineraal-
ja turbamuldi. Väga plastiline ja tugev juurestik.
Eluiga 150-200 aastat. |
Kasutamine:
|
puitu
kasutatakse paberitööstuses. Eelkõige
kasvatatakse vaigu saa mi seks. |
Kasvatamine
Eestis: |
levinud
pargipuuna, kuid on rajatud ka üksikuid metsakultuure.
Kaotab dekoratiivse välimuse kahjuks juba
50-60 aastaselt ja väga palju esineb juure
pessu ning okkatäi kahjustusi. Annab küllaltki
hästi looduslikku uuendust. |
Pildid |
1.
2.
3.
4.
5. |
|
1 - poolpüstiste kammitud okastega võrse pealt; 2 - kergesti murduvad, pealmise külje tipuosas õhulõhedega okkad; 3 - võrse alt; 4 - koonusjad, punakaspruunid vaigused pungad, alt hallikasvalged okkad; 5 - käbid võrsel augustis |
|
|