|
Areaal: |
Skandinaavia maade lõunaosa ja Baltimaade lääneosa.
|
Suurus: |
10-15 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm.
|
Võra: |
lai, sammasjas kuni ümar võra.
|
Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikas, püsib kaua sile. Noored võrsed rohekaspruunid, valkjate karvadega. Pungad munajaskoonilised, punakaspruunid, ripsmekarvadega, ladvapung külgpungadest suurem.
|
Lehed: |
vahelduvad hõlmised lihtlehed. Piklikud või munajasovaalsed, ümarate hõlmadega, 7‑12 cm pikad, ümardunud või talbja alusega, pealt läikivad tumerohelised, alt hallviltjad.
|
Õied ja viljad: |
õitseb juunis. Õied väikesed, valged, koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse, mille läbimõõt on kuni 10 cm ja mis paiknevad lühivõrsete tipus. Õisikuvarred valgeviltjad. Vili on marjataoline õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõdus, valminult oranžpunane, kollase viljalihaga, valmib septembris-oktoobris.
|
Kasvutingimused: |
külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Eluiga kuni 300 aastat.
|
Kasutamine: |
looduslikult küllaltki vähelevinud, kuid väga palju kasutatakse haljastuses kuna talub hästi saastunud õhku.
|
Kasvatamine Eestis: |
looduslikult küllaltki vähelevinud, kuid väga palju kasutatakse haljastuses kuna talub hästi saastunud õhku. |
Pildid |
1.
2.
3.
4.
5.
|
|
1
- võrsed; 2 - külgpungadest suurem
ladvapung; 3 - lehed; 4 - valgeviltjas lehe
alumine külg; 5 - õitsev võrse |
|
|
|