|
Areaal: |
Kesk-Euroopa. |
Suurus: |
4-6 m. |
Võra: |
kõrge põõsas või madal puu. |
Koor, võrsed: |
hallikaspruunid, sageli looklevad, heledate lõvedega. Pungad kuni 1 cm pikkused, ümmargused, võrsest eemalehoiduvad, violetsete soomustega. |
Lehed: |
vastakud paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi 5-7, munajad või elliptilised, pika terava tipu ja teravsaagja servaga, 4-8 cm pikad. |
Õied ja viljad: |
õitseb mais. Õied väikesed, rohekaskollased, tihedates kerajates pööristes, mille läbimõõt on 3-7 cm. Vili on 3-5 seemnega luuvili. Viljad oranžpunased, läbimõõt umbes 0,5 cm, valmivad augustis. |
Kasvutingimused: |
külmakindel. Eelistab värsket viljakat mulda. Küllaltki valgusnõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. |
Kasutamine: |
talub saastunud õhku, seetõttu levinud linnahaljastuses. Vilju kasutatakse vähesel määral toiduainetetööstuses. |
Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupuu. Mitmetes kohtades kasvab metsistunult.. |
Pildid |
|
|
1
- heledate lõvedega looklevad võrsed;
2 - violetsete soomustega ümmargune pung;
3 - terava tipu ja teravsaagja servaga paaritusulgjad
liitlehed; 4 - väikesed rohekaskollased
õied tihedas kerajas pöörises;
5 - viljakobar |
|
|
|