|
Areaal: |
Kesk-, Lõuna-ja Ida- Euroopa, Kaukaasia, Kesk-Aasia, Lääne-Siber, Mongoolia, Hiina, Põhja-Aafrika.
|
Suurus: |
2-5 m.
|
Võra: |
kõrge põõsas või madal puu.
|
Koor, võrsed: |
hallikas. Noored võrsed peened, sitked, varjus hallikasrohelised, päikese käes punakad. Pungad põikvastakud kuni vastakud, piklikmunajad kuni lantsetjad, rohekas- või punakashallid. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära.
|
Lehed: |
põikvastakud lihtlehed, lineaalsüstjad, terava tipuga, kuni 10 cm pikad, terve servaga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Leheroots kuni 0,5 cm pikk.
|
Õied ja viljad: |
õitseb enne lehtede puhkemist. Kahekojaline liik. Õied paiknevad kitsassilinderjates urbades. Isasurvad punased, kuni 4 cm pikad, emasurvad kollakad või punakad, kuni 4 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis.
|
Kasvutingimused: |
külmakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid viljakaid kasvukohti. Paljuneb hästi vegetatiivselt.
|
Kasutamine: |
hea meetaim. Oksi kasutatakse punumistöödel. Kasutatakse küllaltki palju haljastuses.
|
Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik. Kasvatatakse ka ilupõõsana.
|
Pildid |
|
|
1
- võrsed; 2 - põikvastakud kuni
vastakud pungad; 3 - emasurbadega võrse;
4 - lineaal-süstjad, terve servaga lehed |
|
|
|