|
Areaal: |
Põhja-Ameerika põhjaosas väikeste osa-areaalidena. |
Suurus: |
kuni 50 cm. |
Võra: |
maapinnal roomav pikkade okstega põõsas, mille võra on nõrgalt tõusev. |
Koor, võrsed: |
koor pruunikas, võrsed neljakandilised lühikesed ja tugevad, tihedalt asetunud, tipud püstised. |
Okkad: |
võrsete tipuosas soomusjad, põõsa siseosas enamasti nõeljad 2-3 kaupa. Nõeljad okkad 4-6 mm, soomusjad kuni 2 mm pikad, kitsaselliptilised, lühikese terava tipuga, pealmisel küljel nääre. Okkad sinakasrohelised kuni terashallrohelised, talvel tumepurpursed. |
Käbid: |
kahekojaline. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Peale viljastumist arenevad kerajad 5-10 mm läbimõõdus viljad, mis valminult on sinakasmustad., vahakihiga. Valmivad esimese aasta sügisel või järgmisel kevadel. Viljas on 1-3 ovaalset seemet. |
Kasvutingimused: |
küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Aeglase kasvuga, kuid pikaealine - üle 300 aasta. |
Kasutamine: |
kodumaal kasvab mägedes. Väga levinud haljastuses, kasutatakse palju erinevaid vorme. |
Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupõõsas. |
Pildid |
|
|
1 - sinakasrohelised nõeljad okkad; 2 - talveks tumepurpurseteks värvunud okastega võrse; 3 - soomusjad, lühikese terava tipuga okkad, pealmisel küljel nääre; 4 - hallikassiniste okastega vorm ‘Blue Chip; 5 - kirjuvõrseline vorm ‘Variegata’; 6 - sinakashall vorm ‘Jade River’ |
|
|
|