|
| Areaal: |
Lääne- ja Kesk-Euroopa.
|
| Suurus: |
kuni 40 m.
|
| Võra: |
noorelt kitsasmunajas, vanemas eas laiuv.
|
| Koor, võrsed: |
noorelt valkjashall, hiljem hallikaspruun, sügavarõmeline. Noored võrsed helepruunid, valkjate karvadega. Pungad suured, munajasümmargused.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed. Peaaegu ümmargused, 6-10 cm läbimõõdus, südaja või tömpja alusega, lühidalt teravneva tipuga, teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt pehmekarvased. Leheroots 3-5 cm pikk, karvane. Suvel lehed sageli allapoole rullunud.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb juuli algul. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-8 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või piklik, kuni 0,9cm läbimõõdus, tihedalt halli- või pruunikarvane. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Varjutaluv. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 1200 aastat. Annab kännuvõsu.
|
| Kasutamine: |
puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Kasutatakse mitmeid võravorme.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud pargipuu.
|
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed, 2 - võrsel valkjad karvad,
suured munajasümmargused pungad;
3 - teravsaagjas leheserv, alt pehmekarvane;
4 - lehed; 5 - õied |
| |
| |
|
