|
Areaal: |
Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Lääne-Siber. |
Suurus: |
1-1,5 m. |
Võra: |
püstine tihe põõsas. |
Koor, võrsed: |
peenikesed punakashallid või hallid oksad. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomuste serv heledam. Võrsed tihedalt mustjaspruunide kühmuliste lõvedega, peened, pruunid, läikivad. |
Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad või piklik-äraspidimunajad, teravneva tipuga, aheneva alusega, kuni 7 cm pikad, teravsaagja näärmelise servaga, pealt läikivad tumerohelised, alt heledamad. |
Õied ja viljad: |
õitseb lehtede puhkemise ajal mais. Õisi rohkesti, värvuselt roosad, kuni 2 cm läbimõõdus, kinnituvad ühekaupa lühikestele raagudele. Viljaks on kuiv luuvili, lapik, umbes 2 cm pikk, pehmekarvane. |
Kasvutingimused: |
küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist soojemat kasvukohta. Annab rohkesti juurevõsu. |
Kasutamine: |
kasutatakse haljastuses. |
Kasvatamine Eestis: |
karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi, kuid taastub kiiresti. Küllaltki levinud ilupõõsas. |
Pildid |
|
|
1
- peened pruunid võrsed; 2 - servast
heledamate kattesoomustega munajaskoonilised
pungad; võrsel mustjaspruunid kühmulised
lõved; 3 - õitsev võrse;
4 - lehed; 5 - teravsaagjas näärmeline
leheserv |
|
|
|