|
| Areaal: |
peaaegu kogu Euroopa, Siber, Kaug-Ida. |
| Suurus: |
6-10 m. |
| Võra: |
tugevasti hargnev kõrge põõsas või madal puu. |
| Koor, võrsed: |
pruunikas, suurte tükkidena varisev. Noored võrsed kollakasrohelised või punakaspruunid, veidi karvased. Pungad piklikmunajad, võrsele ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad või süstjad, teritunud tipuga, kuni 15 cm pikad, näärmelise saagja servaga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Leheroots kuni 2 cm pikk. Suured poolsüdajad abilehed püsivad peaaegu sügiseni. |
| Õied ja viljad: |
õitseb peale lehtede puhkemist, mai lõpul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad kollased, kuni 6 cm pikad, emasurvad rohekad 2-4 cm pikad. Vili on kahepoolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid kasvukohti ja viljakamaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. |
| Kasutamine: |
hea meetaim. Pikki ühtlasi oksi kasutatakse punumistöödel. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - piklikmunajad, võrse
ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte
värvi pungad; 3 - isasurbadega õitsev
võrse; 4 - emasurbadega õitsev
võrse; 5 - süstjad, teritunud tipuga
lihtlehed; 6 - näärmeline saagjas
leheserv |
| |
| |
|
