Mõisted

Elektrivool
1. on vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.
2. on laengukandjate korrapärane liikumine.
3. on vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
Alalisvooluks
1. nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.
2. nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
3. nimetatakse voolu, mis on koguaeg olemas.
Vahelduvvooluks
1. nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
2. nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.
Pinge tähis valemites on:
1. U
2. I
3. R
Voolutugevuse tähis valemites on:
1. U
2. I
3. R
Takistuse tähis valemites on:
1. U
2. I
3. R
Pinget mõõdetakse
1. voltmeetriga.
2. ampermeetriga.
3. oommeetriga.
Voolutugevust mõõdetakse
1. voltmeetriga.
2. ampermeetriga.
3. oommeetriga.
Takistust mõõdetakse:
1. voltmeetriga.
2. ampermeetriga.
3. oommeetriga.
Ingliskeelse lühendiga AC tähistatakse:
1. alalisvoolu.
2. vahelduvvoolu.
3. elektrivoolu.
Ingliskeelse lühendiga DC tähistatakse:
1. alalisvoolu.
2. vahelduvvoolu.
3. elektrivoolu.
Ampermeeter ühendatakse mõõdetava objektiga
1. jadamisi.
2. rööbiti.
3. nii nagu hetkel lihtsam on.
Voltmeeter ühendatakse mõõdetava objektiga
1. jadamisi.
2. rööbiti.
3. vahet pole, mõlemal juhul saame tulemuse.
Kõik korrektselt teostatud mõõtmised annavad absoluutselt täpse tulemuse?
1. JAH.
2. EI.
Mõõteriista mõõtetäpsust iseloomustab
1. absoluutpõhiviga.
2. mõõtemääramatus.
3. mõõteviga.
Mõõdetava suuruse (näiteks pinge) tegeliku väärtuse ja mõõdetud väärtuse vahet nimetatakse:
1. mõõteveaks.
2. absoluutpõhiveaks.
3. mõõtemääramatuseks.
Mõõtemääramattus on
1. mõõtetulemusega seotud parameeter.
2. mõõteriista täpsust iseloomustav näitaja.
3. on olukord, kus iga uus mõõtmine annab eelmisest oluliselt erineva tulemuse.