Geit Potisepp käis õpirändes Maltal lihvimas juuksuri erialaseid oskuseid. Rohkem tema õppepraktika kohta saad lugeda allpool olevast suurepäraselt kirjutatud kokkuvõttest.
Praktika aeg jäi vahemikku 11.11.2018-12.12.2018. Sihtkohaks sai Malta ning salongiks Pierre Camille Hairdressing (21Milner Street, SliemaSLM 1721, Malta). Minu peamisteks eesmärkideks oli arendada inglise keele oskust ning näha, kuidas toimib töökorraldus välisriigi juuksurisalongis. Kindlasti omandada uusi oskusi.
Salong, kus ma praktikal olin, on 40 aastase ajalooga ning minu juhendaja oli ka ühtlasi selle omanik. Esmamulje salongi sisse astudes oli kergelt öeldes jahmatav. Interjöörist oli näha, et salong on pika ajalooga ning ega seda ei ole tahetud varjata. Tundus teine natuke väsinud moega oma paksu valge värvikihi all, kus pintslitõmbeid siin seal selgelt näha oli. Kohe paistis silma ka kasutusel olevad päevi näinud tehnikad (föönid, sirgestajad, lõikusmasinad, klimasoon). Väga uudsed nägid aga välja kaks peapesu tooli või õigem oleks nimetada voodeid. Klient oli peapesu ajal täiesti pikali asendis. Hiljem mulle selgus, et need toolid olid ikkagi natuke ebamugavad, sest peapesu sooritades pidin palju kordi kliendi pead ikkagi ülespoole tõstma, sest lihtsalt kaela muidu poleks puhtaks saanud. Ilma pead tõstmata ei oleks ka pea kuklaosa puhtaks saanud, sest see toetus mingile kummist toele. Minule isiklikult ei meeldinud niimoodi kõlkuda maa ja taeva vahel seal toolis. Kollektiivile eraldatud ruum oli sammuti olnud muutumatu kõik need aastad, isegi kapid, kus asju hoiustati, õhtuti lukustati need veel lehmaketi ning tabaga. Ruum oli tibatilluke ning töölised puhkasid jalga pesukastide otsas. Salongis ei olnud lõikuste ajal kasutusel “hobust“, pukk millel juuksur istub. Kõik tööks vajaminevad rullharjad ning muud lisatarvikud vajasid hädasti väljavahetamist. Töölistel ei olnud ka kombeks peale tarvikute kasutamist neid puhastada, tuleb uus klient ja kasutame jälle. Salgupaberi valmistamine aga pani ikka väga imestama. Kasutasid nad selleks täiesti tavalist fooliumi, millega saab õhtuks prae valmis küpsetada. Tegid aga parajas mõõdus nii ca 15cm pikkused paberid kuhjadena valmis ning kui taheti kasvõi poisipead salgutada sobisid need ikkagi. Vähemalt humanoidid ei oleks saanud klienti rünnata.
Kiirelt sai selgeks salongi töökorraldus. Minu juhendaja härra Pierre ainult lõikas, isegi ei pannud kliendile lina õlgadele. Katja lõikas, värvis, föönitas ja pesi klientide juukseid. Norita sooritas värvimistöid, juuksehooldusprotseduure, pesi päid ning föönitas. Sabrina oli assistent, tema kohustuseks oli võtta vastu klientide kõnesid, juhatada juuksuritooli, vajadusel pesta päid ning äärmisel juhul föönitas, vormistas arveid. Ning sellist asja, et juuksuril on üks klient korraga, seda ei olnud, ikka 3-4 ja nii nad siblisid korda mööda nende juures.
Ära pean mainima, et Pierre on väga hinnatud ning tunnustatud mees Maltal. Salongi klientuur on peamiselt maltalaste koorekiht, rikkad ning ilusad.
Minul ainukesena välispraktikal olijatest oli võimalus ka paar meeste lõikust sooritada. Ma olen selle võimaluse eest väga tänulik. Pierre kohe alguses ei suutnud uskuda, et kas ma tõesti suudan ka lõikuseid teostada (eelnevalt on tema juures praktikal olnud ainult 16-17 aastased noored, kes ei ole isegi veel kääre näinud). Suutsin seda talle ka edukalt tõestada ning isegi kiitis mind nende eest. Ühe korra oli mul au ka temal endal juukseid masinaga ajada ning siis ka mainis, et mul väga õrnad käed (heas mõttes). Sain igapäevaselt kordumatul hulgal sooritada klientide peapesu, mis selles salongis ei olnud just lihtne. Peale shampooniga pesu kanti juustele palsam ning järgnes kuuma rätikuga massaaž. See nägi välja nii, et väike rätik lasti veega kuumaks, volditult asetati kukla alla ning algas kindla tunnetuse ja rütmiga ringjate liigutustega peanaha mudimine, kaela ei tohtinud unustada. Selline protseduur tuli iga kliendi peal teostada. Ma olin selles ikka väga osav, seda tõestas väga ilmekalt klientide tagasiside. Klientidel oli kombeks peale tänamise ka piskuke taskuraha jätmine ja nii ka peapesijale. Suurim summa ühelt kliendilt oli 5 eur ja nii seda taskuraha ikka õhtuks kogunes. Võib olla aga suurim tunnustus oli see, kui ükshommik Pierre salongi tuli ning teatas, et eelmise päeva klient oli talle õhtul helistanud ja teatanud, et ma olin teinud imelist massaaži ning mul olevat väga hellad käed (täpsustus: Pierre käis lõikamas kliente 3 korda nädalas, muul ajal teda ei olnud). Igapäevaselt veel pühkisin salongi põrandat karvadest ning valmistasin kliendi ette Pierre etteasteks. Pakkusin klientidele ka juua, kas teed, kohvi või lihtsalt vett.
Praktikakohas õppisingi just seda erilist peapesu massaažiga. Jätsin meelde ka ühe kääri-kammi võtte ning muidugi BIT: Breathing- kliendiga suhtlus
Imagination- kujutlusvõime
Tehnique- tehnika
… Pierre õpetussõnad lõikust sooritamaks. Esmalt tuleb klienti kuulata, teiseks suutma visualiseerida kõik omale silme ette ning siis teadma, mis töövahendeid ja kuidas lõikuse teostan. Tõeliselt väärt õpetussõnad.
Mulle väga meeldis Malta riigina, kohati tundus, et see on kõik üks suur linn. Bussiga said kõikjale liikuda. Liikluskultuur pani ikka väga kõvasti bussis torudest kinni hoidma ning soovitav oli võimalusel istuda. Liikluses on nii, et kes ees see tugevam, aga sellega harjus kiiresti ära. Maltalased ise väga lahke rahvas, see sai kiirelt juba salongi klientidega suheldes selgeks. Iga päev kogesin mõnd head emotsiooni, kas kliendilt kiitus või said maitsemeeled pai. Mul on väga hea meel, et mul oli reisikaaslaseks Jaanika, mitte kordagi me ei tundnud, et oleme teineteisest tüdinenud või vajame oma aega. Me tegime kõike koos ja naersime vähemalt korra päevas ikka südamest nii, et pisarad silmas. Me sõitsime risti rästi Malta läbi ning nii ei tekkinud ka aega koduigatsuseks. Maltale jäid nii mõnedki meie kilod. Viimasel päeval, kui kohtusime oma koordinaatoritega mainis ka Clive, et ükskõik kunas nemad ka korterit külastasid, olgu olnud see siis hommik või õhtu, meid ikka kodus ei olnud. Me lihtsalt söövitasime Malta oma mälestustesse, kasvõi istusime 2h kirikutrepil ning vaatasime unustamatud valgusshowd muusika saatel.
Ma pean ütlema, et mul ei tulnud probleemseid situatsioone ette, kui siis ainult üks kohe väga päris mees supermodell, kelle juukseid mul oli võimalus lõigata punastades. Kohmetuks aga tegi mind veelrohkem see, et tal oli väga kindel visioon lõikusest ning juukseid jumala poolt antud kohe mitme inimese pea jagu. Proovisin siis kohe manada näole enesekindluse, kardan, et see väga ei õnnestunud, kuid keskendusin kiirelt lõikamisele. Pierre lõikuse lõppedes kiitis, et väga kenad hajutused ning ega ta parandada miskit ei saanud. Elu on õpetanud, et igas keerukas situatsioonis tuleb jääda rahulikuks.
Kui tuleb selline võimalus, et saab kanditeerida välispraktika kohale, tuleb anda endast rohkem kui 100% ja seda juba õpinguid alustades. Mina tunnen, et see kogemus oli minule, kui suur preemia ning tunnustus nähtud pingutuste eest terve kooliaja jooksul.
Kui tuleb võimalus saada välisprkatikale Maltale, siis armas praktikant, võta sellest saareriigist viimast. Reisi ning avasta kohti, ära istu nutiseadmes, sest midagi ilusat või unustamatut võib nägemata jääda.
Suur osa minu südamest jäi Maltale ja ma kindlasti jalutan oma elus veel neil väikestel tänavatel. Suured tänud kõigile, kes aitasid seda elu võimalust kogeda.