Pärnumaa Kutsehariduskeskuse juuksuriõpetajad Õnne Ennusaar ja Reet Parik käisid töövarjudeks Sloveenias Erasmus+ programmiga. Rohkem nende õpirände kohta on võimalik lugeda allpool olevast kokkuvõttest.
Ajavahemikul 6-13 mai 2018 külastasime Erasmus+ Projekti Mobility Makes Us Professional IV õpiränne raames Sloveeniat.
The Ljubljana Secondary School for Hairstyling
1962 aastal avati Ljubljanas Kutsehariduskeskus, mille üheks osaks oli juuksurite õpetamine. 1963 aastal eemaldati koolist praktikavõimaluste süsteem ja tulevasi juuksureid hakati õpetama kolme aastase õppeprogrammi alusel. 1992 aastal eraldus juuksuriõpe Kutsehariduskeskusest ja loodi nö. Iseseisev Srednja frizerska šola Ljubljana, mis on ka artiklile lisatud pildil nähtav.
Tegemist on riigi kooliga, kus õpetatakse ainult juuksureid. Õpe toimub põhihariduse järgselt. Igal sügisel võetakse vastu 6 kolmekümnest õpilasest koosnevat õppegruppi, st. 150 õpilast. Kolme aasta pärast lõpetab kooli tavaliselt 5 õppegrupi jagu õpilasi, umbes 30 õpilast katkestab oma õpingud kolme aasta jooksul ja teeb valiku millegi muu kasuks. Eriala õpetajaid on koolis 11, praktiliste tööde harjutamiseks õppesalonge 7. Praktiliste tundide läbiviimiseks on 30 õpilasega grupid jagatud pooleks, st. et praktikumides õpetatakse korraga 15 õpilast. Koolis toimub õppetöö kahes vahetuses. Õhtuses vahetuses käivad need õpilased, kes omandavad kutseharidust töö kõrvalt koolis käies.
Õppekavasse kuuluvad ka sellised õppeained nagu juuksetresside ja soenguproteeside valmistamine ning šõusoengud ja seda, kuidas oma töid üles pildistada. Samuti õpetatakse koolis kõigile õpilastele jumestamist ja maniküüri. Meile uudsed ja huvitavad olid juuksuri töölauad, mida sai avada ja kus teostati maniküüri. Õpilased ostavad nii nagu meilgi endale suures osas töövahendid ise. Õpilaste koolilogodega spordikotid milles hoiti oma tarvikuid seisid klassinurgas. Tundides kanti kooli logodega T-särke.
Õpilaste jaoks on väljatöötatud spetsiaalsed töövihikud. Iga õppeaasta jaoks on oma töövihik, mis sisaldab erinevaid ülesandeid ja kuhu saab õpilane ise märkmeid teha. Õpetamiseks õpikud puuduvad. Esimesel õppeaastal saab õpilane endale isikliku kolme kooliaastat puudutava märkmiku, kus on kirjas kogu kooliaja akadeemiline kalender ja kõik õpilast puudutav vajalik informatsioon (ka erialane).
Kooli harjutusalongi toob õpilane oma kliendid ise. Õpilasel on igal õppeaastal oma praktiliste tööde norm, mille üle peetakse arvet nii õpetaja kui ka õpilase enda poolt. Peale praktiliste tööde normi sooritamist toimub antud praktilise töö hindamine. Praktikumide kestus korraga on 4 tundi, mille jooksul õpilane jõuab ära teha vähemalt ühe praktilise töö. Kui klienti pole, siis teostatakse töid õppepeadel. Kliendid teenuse eest maksma ei pea. Koolis on nö. valvelauas tööl turvamees, kellel peab olema ülevaade kõigist majja sisenevatest võõrastest. Selleks väljastatkse ka õppesalongi tuleva kliendi jaoks spetsiaalne dokument. Jälgides esimese kursuse praktilist harjutustundi oli huvitav kogeda, et lõikusjoonis joonistati markeritega õpilase töölaua peeglile.
Õpilaste kooli tulemine ja minemine on suhteliselt vaba, on tunniplaani alusel kohal ja õpilasele on jäetud vabadus ise otsustada millal ta arvestuslikud tööd sooritab, peaasi, et kõik saaksid sooritatud. Igas õppeklassis on prügisorteerimise süsteemid. Mõnel pool olid seinal ka täpsed juhendid selle kohta, milline prügi millisesse kasti käib. Koolis kohapeal toitu ei valmistata. Õpilased saavad endale tellida kooli sooja toidu, vastavalt eelistustele ja seda toitu hoitakse nende jaoks soojas vastavates karpides. Need, kes endale toitu pole tellinud, saavad süüa kooli kohvikus, kuid seal on selline saiapõhine valik kohvi, tee ja karastusjookidega, ka salatit ja pitsat on võimalik osta. Praktika kui selline sooritatakse erinevates ilusalongides. Kuna ilm oli meie Sloveenias viibimise ajal ilus, siis nägime ka kooli ees toimuvat õuesõppe tundi. Kool lõpetatakse koolilõpueksamiga. Kutseeksamiga kooli ei lõpetata. Iga kooliaasta lõppeb suure moe- ja soengušõuga, selleks tehakse koostööd Ljubljana moe kooliga. Meie poolt nähtud šõust võttis osa 12 õpilast ja igalühel oli 3-4 modellist koosnev kollektsioon. Kuna õpilastele on moe- ja soengušõus osalemine vabatahtlik, siis osalevad selles vaid parimad. Kahjuks ei saa nad selle suure töö tulemusena koolilõputunnistust vaid peavad lisaks sellele sooritama ka koolilõpueksami. Ainus hüve, mis nad šõus osalemisest saavad, on kogemus, šõud kajastavad pildid ja videod, trükis vormistatud kalendrid ja raamatukesed. Kõik need materjalid saavad nad lisada oma portfooliotesse, kui tööturule hakkavad sisenema. Šõu ise lõpeb suurejoonelise banketiga.
Kõik kooli lõpetajad ei lähe juuksurina tööle, kuigi õpitava erialana on juuksur populaarne. Mida kindlasti tahaks näha ka meie koolis, on see prügisorteerimise võimalus igas õppeklassis. Et me ei jääks asjadest rääkima teoreetilisel tasemel vaid ka praktiliselt ise nii käituksime. Kooli koridorides küll on, aga tegelikult peaks olema see võimalus igas klassis, mitte ainult koridorides.
Teisena külastasime kooli kus õpetatakse kosmeetikuid ja hambatehnikuid – Secondary School for Pharmacy, Cosmetics and Health Care in Ljubljana
Koolis omandavad õpilased erialaseid teadmisi meie mõistes põhikoolijärgselt ja õpe kestab kolm aastat. Huvitav oli jälgida kuidas kogu koolipere kõnnib koolipeal ringi ühtses riietuses – valgetes kitlites. Õpilastel on koridoris omad kapid kus hoitakse õppevahendeid, isiklikke asju ja riideid. Selles kooliski toimus prügi sorteerimine. Hambatehnikud osutasid tasulist teenust elanikkonnale. Kosmeetikute kliendid said oma teenused tasuta, sest osalesid õppeprotsessis.
Sloveenia koolide külastuse kokkuvõtteks:
Muljet avaldav oli see, et ollakse valmis ja võimelised õpilastele edastama kolme õppeaasta akadeemilist kalendrit. See edastatakse igale õpilasele isiklikult ja igas klassis on infomärkmik ketiga õpetaja laua külge kinnitatud, kohapeal sirvimiseks.
Mida kindlasti tahaks näha ka meie koolis, on see prügisorteerimise võimalus igas õppeklassis. Et me ei jääks asjadest rääkima teoreetilisel tasemel vaid ka praktiliselt ise nii käituksime. Kooli koridorides küll on, aga tegelikult peaks olema see võimalus igas klassis, mitte ainult koridorides. Ja kindlasti tahaks välja töötada ka meie juuksuriõpilastele õpetamise tarbeks töövihikud, kuidas täpselt see olema saab ja millised on võimalused, veel ei tea.
Oli väga tore töövarjutamise periood Ljubljanas. Kohtusime väga toredate inimestega ja tõesti soovitame kõigile sellist võimalust, minna Erasmus + programmiga töövarjuks. See on väga väärt kogemus.
Õnne Ennusaar ja Reet Parik