Pärnumaa Kutsehariduskeskuse töötajad Elve Lääts, Piret Laan ja Pille Nurmberg käisid Nordplus projektiga õpirändes Taanis. Rohkem nende õpirände kohta võid lugeda allpool olevast kokkuvõttest.
Viibisime 06.05-12.05.2018 töölähetuses/õpirändes Taani Kuningriigis. Lähetus toimus projekti NordPlus Adults raames ja sealses kutsekoolis nimega CELF – Center of Education.
Koolis õpib 4000 õpilast ning töötajaid on 300, millest 2/3 moodustab pedagoogiline personal. Kool paikneb täna kokku kolmes erinevas kohas ning on eelnevate aastakümnete jooksul läbi elanud mitmeid ümberkorraldamisi ja liitmisi. Praegusel kujul eksisteerib kool viimased 5 aastat. CELF pakub põhiosas põhiharidusejärgset õpet ning väga vähesel määral ka täiskasvanute täiendõppekursusi. Suurem osakaal õpetatavatest erialadest on tehnikaerialad – ehitus- ja konstruktsioon, puidutöö, metallitöö, logistika, elekter ja automaatika, teedeehitus, masinate remont, IT. Populaarseim eriala koolis on ehituspuusepp. Õppe pikkus on üldjuhul 4,5 aastat, sealhulgas 1,5 aastat õpitakse õppevaldkonna baasteadmisi. Koolis on neli õppeosakonda.
Tutvusime põhjalikult Taani kutseharidussüsteemiga nii üldises mõistes kui ka konkreetses koolis õpetatavate erialadega. Saime teada, kuidas õpetatakse ning milliseid metoodikaid kasutatakse, kuidas tehakse koostööd kohalike ettevõtetega ja teiste haridusasutustega. Veidi imestust tekitas asjaolu, et valdav osa põhihariduse läbinud õpilastest läheb gümnaasiumi ning vaid 20% õpilastest valib kutsehariduse.
Kooli sisseastumise tingimuseks on Taani keel ja matemaatika tulemused. Õpilaste väljalangevus on umbkaudu 20%. Väljalangevuse ennetamiseks teeb nõustamisspetsialist õpilasega individuaalset tööd. Nõustamisspetsialiste töötab koolis kokku 6. Õpilasel on kokku kolm korda võimalik koolis õpinguid alustada/jätkata. Kui õpilane peale kolmandat korda välja langeb, siis rohkem võimalusi talle ei anta. Hindamine koolis toimub 10-pallisüsteemis. Õpilaste õpimotivatsioon on üldjuhul siiski kõrge, kuna lastele õpetatakse maast madalast vastutust ja kohusetunnet.
Uusim muudatus koolis on see, et paberkandjal õppematerjalidest soovitakse järgneva õppeaasta jooksul 100% loobuda. Enamalt jaolt on see juba ka õnnestunud, sest õppematerjalid on valdavalt veebipõhised. Ka meil oli hea võimalus kogeda, kuidas toimus autoeriala õpetaja poolt näitliku videoõppematerjali valmimine ja digikeskkonda üleslaadimine. Eriti muljetavaldav oli kogu õpikeskkond CELF koolis. Teoreetilisteks tundideks on koolis väga mugavad klassiruumid, mis on varustatud uue tehnoloogiaga ja kujundatud nii, et õpilased saavad mugavalt grupitöid teha.
Kuna praktiline osa koolis on suur, siis praktiline õppepind oli eriti avar ning ruumiküllane. Õpilasel on palju ruumi praktilist tööd teostada ning seadmed on kaasaegsed. Mitmetes praktilistes õpperuumides oli sisustatud ka nn teooria töönurk koos tahvliga, mis annab võimaluse töö käigus koheselt mõni teema läbi arutada.
Taani kutseharidussüsteem on reguleeritud haridusministeeriumi poolt. Kutseharidus on tihedalt seotud ka tööandjate ühingu ja ametiühingutega, kes annavad ministeeriumile nõu erialade sisu osas. Kutsekool vastutab õppe kvaliteedi eest. Esimesel aastal on õpilastel ainult üldained ning esimesed 20 nädalat õpitakse ainult sissejuhatavaid õppeained. Teisest õppeaastast toimub spetsialiseerumine kindlale erialale. Õppeaja jooksul veedavad õpilased sõltuvalt erialast palju aega ettevõtetes praktikal (nt 35 nädalat praktikal, 5 koolis, 25 praktikal, 5 koolis). Praktikal viibimise ajal makstakse õpilastele tehtud töö eest ka töötasu.
Õpilane sõlmib ettevõttega esimesel aastal praktikalepingu. Selline siduv leping, kus õpilane kohustub ettevõtte ees omandama koolis edasiseks tööks vajaminevaid teadmisi ja oskusi, on garantiiks, et õpilane on õppimisel edukas ja motiveeritud. Õpilane otsib praktikaettevõte iseseisvalt ja kui ei leia, siis kool aitab.
Kuna koolis kehtib nädalate/kursuste süsteem, siis tööandjal on hea võimalus suunata oma töötaja, kellel jääb spetsiifilistest oskustest puudu, just vastavale kursusele. Seetõttu oli näha eri vanuses õppureid ühel kursusel koos. Ka ettevõtted on praktikantide võtmisest huvitatud, kuna see tähendab ettevõtetele reaalset rahalist sissetulekut. Ehk siis – ettevõtetele on tekitatud praktikantide võtmise fond, kuhu on kohustus teha rahalisi sissemakseid ning see fond tasub ettevõtjatele, kes praktikante võtavad.
Töövarjuks olemine andis hea ülevaate Taani kutseharidusest, õpetajate tööst koolis ning õpilaste õpimotivatsioonist. Märkimisväärne oli õpetajate inglise keele oskus, sõbralikkus ja avatus.
Koostajad: direktori asetäitja finants- ja haldusalal Elve Lääts, õpetaja Piret Laan, praktikakorraldaja Pille Nurmberg
