Aianduse ja metsanduse valdkonna kutseõpetaja Marje Kask viibis 13.-20 maini 2018 Erasmus + projektiga: „Mobility Makes Us Professionals IV“, ( nr2017-1-EE01-KA116-034832 ), õpirändel Islandil Isalandi Põllumajandusülikoolis. Rohkem tema töövarjuks olemise kohta saad lugeda allpool olevast kokkuvõttest.
Islandist on enamusel inimestel ettekujutus kui kaugest põhjamaast, kus ei kasva puid. Mina aga viibisin siin arboristi ja aianduse õpirändes. See võib ajada mõne inimese muigama, ja mõnes mõttes on selleks ka õigus, sest arboriste on Islandil ainult üks ja temaga mul kohtuda ei õnnestunud, kuna ta oli väga hõivatud oma tööga. Selle asemel aga kohtusin paljude huvitavate aianduse ja metsanduse inimestega. Tuli välja, et metsandusega tegeldakse Islandil vägagi palju ning tänu maa seest tulevale peaaegu ilma eest saadud kuumale veele, on siis palju kasvuhooneid ja viljeldakse köögiviljakasvatust.
Islandi põllumajandusülikoolil on osakonnad kolmes kohas – Reykjavikis, Hvanneyris (siin peamaja) ja Hveragerðis. Ülikool tegeleb õppe- ja teadustegevusega põllumajanduse, metsanduse, keskkonna, maastikuplaneerimise ning aianduse valdkonnas. Põhirõhk on maa- ja loomaressursside, sealhulgas traditsioonilise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse, keskkonnaplaneerimise, taastusteaduste, maaelu arengu ja säästva arengu säilitamine ja ressursside säästev kasutamine. Ülikoolis toimub ka kutseõpe ja täienduskoolitus samades valdkondades. Minu mentoriks oli täiendkoolituse spetsialist Gudrun Larusdottir, kes viis mind kokku Islandi Põllumajandusülikooli erinevate inimestega. Kohtusin projektijuhtidega, kes tutvustasid oma kooli projekte. Sealsed üliõpilased käivad praktikal ka Eestis, näiteks Räpina Aianduskoolis.
Islandil on metsa vähe, kodumaised puuliigid on seal sookask, pihlakas, haab. Metsades kasvab aga väga palju erinevaid puuliike. Kohtusin mitme metsanduse valdkonna inimesega – metsaülemaga, teadlastega. Ülikoolil on nö katsemetsad, kus uuritakse, mis puuliigid sobiksid Islandil kasvatada. Paremini kohastuvad Alaskalt pärit puuliigid, eelkõige okaspuud. Islandis ei ole metsa kasvu takistavaks teguriks mitte külm, vaid pidev tugev tuul. Käisin õppejõududega mitmes metsas, kus kasvab huvitavaid okaspuuliike, mida meie metsades ei kohta.
Nägin huvitavaid katseid, kus jahtuval laaval uuriti taimede kasvu. Õhutemperatuurid on madalad, kuid pinnas on soe või isegi kuum ja taimede juurestiku kasvule mõjub see pigem hästi. Katsealadel nägime kohti, kus pinnase temperatuur oli kohati 96o C. Islandi vähest metsa ka majandatakse, kuid see loomulikult ei anna olulist puidukogust. Puit ostetakse siiski sisse mujalt Euroopast. Metsa roll on ökoloogiline, sh ka tuulte takistus, maastiku ilmestaja. Samas paljud inimesed ei poolda Islandi metsastamist, sest nende arvates varjab mets vaateid.
Aianduse õpe toimub Hveragerðis, mis asub vulkaaniliselt aktiivses piirkonnas, kooli kasvuhooneid köetakse maa seest tuleva keeva veega. Hveragerðis asub muide Euroopa suurim banaanikasvatus =). Sel ajal kui mina seal viibisin, oli õppetöö juba läbi, õpilased valmistusid lõpueksamiteks. Aianduse õppijad on valdavalt täiskasvanud.
Kaks päeva olin töövarjuks maastikukujunduse (teadus)töötajatel Steinunn Garðarsdóttiril ja Hlíf Böðvarsdóttiril. Nende uurimistöö eesmärgiks on selgitada, mis taimeliike sobiks kasutada haljastuses Islandi kliimas. Selleks on nemad ja nende juhendaja Samson Bjarnar Harðarson korjanud maakera erinevatest osadest seemneid, külvanud need katsepõldudele, kus jälgitakse taimede kasvu ja arengut. Hlif ja Steinunn tegelevad ka kooli ümbruse haljastamisega, seetõttu sain nendega koos külastada erinevaid puukoole, kus valisime kooli ümbrusse istutamiseks lilli. Kuna kooli kolm osakonda paiknevad üksteisest kaugel, oli nende vahel liikudes võimalus näha ka Islandi võrratut loodust – liustikke, jugasid, laavavälju, geisreid, musta liivaga rannikuid.
Islandi õpiränne oli tõeline väljakutse minu inglise keele oskusele, õpirändel toimus suur arenguhüpe, kuna käisin Islandil üksinda.
Soovitus järgmistele õpirändesse minejatele – minge üksi või siis koos kellegagi, kes ei oska üldse võõrkeelt. See on parim keeltekool!
Marje Kask
Kutseõpetaja
