Arboristi õpilane Tauri Mikk käis Hispaanias, Astuurias õppepraktikal. Tauri õppepraktika sattu samale ajale COVID-19 pandeemiaga – mis täpsemalt õppepraktikal juhtus, loe Tauri allpool olevast põhjalikust praktikakokkuvõttest!
Sissejuhatus
09.03. 2020–09.04.2020 osalesin Erasmus + õpirände programmis, mille raames pidin elama ning töötama Hispaanias Astuuria regioonis Murias asulas. Vastuvõttev praktikaettevõte oli Viveros Los Molinos, mille nimi eesti keeles tähendab Tuulikute taimekool. Seoses Covid–19 pandeemia juhtumiga pikenes esialgne planeeeritud viibimisaeg ning kokku olin õpirände programmi raames antud ettevõttes 52 päeva. Õpirändes osalesin seoses enda õpingutega Pärnumaa Kutsehariduskeskuses Arboristi erialal.
Ettevõtte Viveros Los Molinos tegeleb erinevate köögiviljasaaduste turustamisega kohalikele turgudele ning ettevõtetele. Põhisuund antud ettevõttel on erinevate köögiviljakultuuride ettekasvatamine teistele ettevõtetele, kes tegelevad antud kultuuride saagi tootmise ning turustamisega. Erinevatest kultuuridest enamlevinud mille kasvatamisega tegeletakse on tomatid, kõrvitsad, erinevad kapsad ja lehtsalatid, erinevad sibulad ning erinevad oa sordid. Ettevõte kasvatab ka mitmeid teisi köögiviljakultuure, kuid neid toodetakse vähem.
Minu seal veedetud aja jooksul nägin ning sain proovida peaaegu kõiki protsesse, mis on antud tegevusvaldkonnas tootmiseks vajalikud. Protsessid, nagu seemnete kasvukastidesse istutamisest nende idandamiseks ning lõpetades valmis saaduste korjamise (erinevate lehtsalatite ning kapsaste korjamine põllult) ning turustamiseks ettevalmistamisega (kliendile saadetava kauba kvaliteedikontroll).
Kogetud töövõtted ning protsessid
Tegevused, mida ise näha ja proovida sain olid näiteks kasvukastide seemnestamine. Antud tegevus toimus automatiseeritud liini peal, kus ühest otsast söödeti masinasse kasvukastid. Masin täitis need mullaga ning seemnetega ning seejärel asetati täidetud kastid alusele. Aluse täitumisel liigutati see seemnete idandamiseks spetsiaalsesse kontrollitud niiskuse ja temperatuuriga kambrisse. Mõne päeva möödudes (aeg varieerus sõltuvalt kultuurist) liigutati alus kasvuhoonesse, kus kasvukastid asetati nende ettenähtud kohta kasvamiseks.
Kasvuhooned ise olid täisautomaatsed. See tähendab, et tuulutusavad avanesid ja sulgusid automaatselt vastavalt temperatuurile, mis oli kasvuhoones sees. Samuti toimus kogu kastmine poolautomaatselt. See tähendab, et isik, kes vastutas taimede kastmise eest, tuli kasvuhoonesse, valis vajaliku programmi ning automatiseeritud kastmissüsteem hakkas tööle. Inimene, kes selle eest vastutas, käis ning lisas vahepeal väetiseid ning kastis eraldi taimi, mis vajasid rohkem vett.
Kui taimed olid kasvanud piisavalt suureks, et neid turustada ning ettevõttele tulid tellimused, hakati neid ette valmistama. See tähendas seda, et kõik kaubaks minevad kasvukastid tuli füüsiliselt läbi vaadata ning vajadusel mitte kasvama läinud või kehvasti kasvama läinud ja kahjustada saanud taimed asendada tervete taimedega. Seejärel asetati kasvukastid transpordikastidesse ning liigutati ettevõtte õuele, kus nad seati valmis tarneks kliendile.
Igal hommikul alustati tööpäeva sellega, et suurem osa töölistest kogunesid ettevõtte õuele ning liikusid koos määratud kasvuhoonetesse, kus kasvasid erinevad kapsad ja lehtsalatid. Neid vilju korjati ning turustati kohalikele turgudele. Töö ise väga lihtne. Sul on käeulatuses hunnik kaste, mis tuleb vastavate viljasaadustega täita. Selleks vaatad visuaalselt piisavalt suure vilja, lõikad selle juure juurest läbi, puhastad kahjustatud lehtedest ning asetad kasti. Kastid koguti kokku ning liigutati traktoritega ettevõtte õuele, kus need ladustati transpordialustele ning pakendati tarneks klientidele.
Kasvuhooned tuli viljade kasvatamiseks ette valmistada. See tähendas seda, et esmalt kobestati masinaga pinnas ning vajadusel väetati. Seejärel seati pinnasele paika niisutussüsteem (drip tube) ning kaeti kilega. Seejärel toodi kasvuhoone juurde hulk taimi (peamiselt tomatid) ning need istutati käsitsi järgides niisutussüsteemi liini. Tomatitaimede puhul seoti iga taime kohale tuginöör mida mööda saavad taimed sirguda.
Taimed istutatud ning olles mõnda aega kasvanud, tuli need üle vaadata. Mitte kasvama läinud taimed asendati uute taimedega. Taimed, mis hakkasid kasvama, käidi veel mitmeid kordi üle ning eemaldati mittevajalikud varred/oksad.
Uued salatid ning kapsad istutati avarale maale lageda taeva alla. Selleks valmistati pinnas samamoodi traktoriga ette ning kaeti plastikuga. Teisiti oli see, et ei paigutatud niisutussüsteemi ning plastikus olid taimede jaoks juba augud ees. Põld ette valmistatud, tuli antud augud täita ettekasvatatud taimedega ehk siis taimed aukudesse istutada. Mõned taimekultuurid, nagu kapsad, istutati otse mulda ilma katteplastikuta.
Ettevõte tegeles ka enda taimede sordiaretusega. Selleks oli neil eraldi kasvuhoone, kus tegeleti minu jaoks üllatusena tomatitaimed pookimisega. Protsess ise toimib samamoodi nagu pookimine puittaimede puhul. Tõenäoliselt keerulisemaks teeb asjaolu, et taimed on hapramad ning kergemini kahjustatavad. Tomatite pookimist ise proovida ei saanud, aga protsessi ennast sai jälgida. Samuti tegeleti enda aretatud tomatite seemnete kogumisega järgnevaks aastaks, aga kahjuks seda protsessi ei näinud, kuna on kevad ja tomatitaimed said alles mulda istutatud.
Elu ja olu
Elamiseks oli ettevõttel pakkuda majaosa, milles oli kolm tuba ning avar köök ja vannituba. Köök oli sisustatud kõige vajalikuga kokkamiseks ning muudeks toiminguteks köögis. Elutoas oli olemas sisustus nagu diivan, millelt sai vaadata televiisorit. Teleris olid olemas kohalikud kanalid (hispaania keelsed). Elutoas oli olemas ka meelelahutamiseks trummikomplekt ning lauamängude komplekt (lauajalgpall, lauahoki, minipiljard jne.). Magamistoad olid sisustatud ning kõik vajalik voodipesu oli olemas. Ühes magamistoas oli kaks ühe inimese voodit ning teises magamistoas üks kahe inimese voodi. Samuti olid mõlemas magamistoas olemas kapid, kus hoida enda riideid. Vannituba oli kenasti sisustatud ning sisaldas vanni/dušši, potti oma toimingute tegemiseks ning vannitoakappi, millel oli olemas ka peegel. Elamistingimused antud majaosas olid head. Riiete pesemiseks oli olemas ühiskasutatav pesumasin, mida pidi jagama teiste elanikega (naabritega).
Ühistranspordiühendus oli lähema suure linnaga Grado’ga, mis oli umbes 5km kaugusel, hea. Elukohast mõnesaja meetri kaugusel oli olemas bussipeatus (bussiliiklust ise ei proovinud) ning umbes ühe kilomeetri kaugusel oli rongijaam. Rongid käisid piisavalt tihti ning pääs linna ei olnud probleem. Samuti võimaldas antud ettevõte kasutada nende sõiduvahendit millal iganes oli vaja ning sellega oli Grado umbes 5 minuti sõidu kaugusel. Igapäevaste toiduvarude täitmine ei olnud probleem. Seoses Covid – 19 juhtumiga ei olnud kahjuks võimalik ümbruskonda ning lähemaid linnasid avastada, seega vaatamisväärsustest ning linnavõimalustest ei oska kirjutada.
Kokkuvõte
Osalemine Erasmus+ programmis oli väga hea kogemus ning soovitan kindlasti antud ettevõtet ka tulevikus teistele programmis osalejatele. Tugi programmi tugiisikult oli hea. Info vahetus toimus kiirelt ning muudatuste osas sai koheselt infot ning koostöö sujus. Probleemidele ning muredele leiti kiirelt lahendused.
Ettevõtte vastuvõtt oli meeldiv ja suhtumine väga hea ning positiivne. Kuna tegemist on pereettevõttega, tehti kohe alguses selgeks, et ma ei ole seal õppurina ning töölisena vaid pigem osa perekonnast, mida oli ka tunda ja aru saada terve programmi raames seal veedetud aja jooksul. Kui tekkisid mured või probleemid, andsin koheselt teada minu mentorile, kes kiirelt tegeles asjaga ning aitas need lahendada.
Praktika, mis sealt sain, oli hea, kuigi arvan, et antud ettevõte sobib paremini aedniku eriala õppivale või juba omandanud inimesele kuna kogu tegevus hõlmas peamiselt köögiviljade kasvatamist. Seega arboristi eriala omandavale inimesele või juba omandanud inimesele see erialaseid teadmisi arendas vähesel määral. Jah, taim on taim ning fundamentaalsed põhitõed kehtivad nii puudele kui ka taimedele, aga siiski on tegevusvaldkonnad väga erinevad.
Antud ettevõttesse praktikale minnes tuleb kasuks, kui praktikandil on vähemalt mingi hispaania keele oskus, kuna kohalikud seal ettevõttes inglise keelt ei räägi (va. mõned töölised, kellel oli mingi baasoskus olemas).
Minu reisi suurimaks probleemiks oli kommunikatsiooni raskus, kuna ise hispaania keelt ei ole õppinud. Seega jäid nii mõnedki küsimused erinevate nähtud ja kogetud protsesside kohta kahjuks küsimata. Samas leian, et keeleoskuse puudumine ei olnud liiga suureks probleemiks. Kasutades moodsa tehnoloogia võlusid ning luues seoseid teiste keelte kaudu sai suhtlemisega hakkama. Mõne aja möödudes oskasin ka ise öelda põhifraase ning arusaamine, mida mulle räägiti muutus märgatavalt paremaks.
Leian, et minu õpirände puhul oli väga heaks kogemuseks ning kõige meeldejäävamaks osaks just keeleoskuse puudumine, kuna teises keskkonnas elamine ilma keeleoskuseta on omamoodi väljakutse. Samuti hindan kõrgelt nähtud ja kogetud protsesse, mis on seotud just antud tegevusvaldkonnaga ning arvan, et tulevikus leiab rakendust nii mõnigi omandatud teadmine.
Õpirännet tulevastele ränduritele antud ettevõttesse soovitan ning ütlen, et kui kahtled ja ettevõtmine tundub hirmutav, siis ütle jah ma lähen, ma teen ning võtan kõik mis sellest kogemusest võtta annab!
