• Termini logistika pikk ajalugu on põhjustanud vaidlusi sõna päritolu üle.
• Näiteks mõistsid vanad kreeklased kreekakeelse sõna logisticos all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust.
• Rooma riigist tähendas logistika toodete jaotust.
• Terminit logistika kohtab hiljem sõjanduses. 9. ja 10. saj ürikutes tähendas logistika tagalat, vägede varustamist, mis tulenes arvatavasti prantsuskeelsest sõnast loger, mille all mõisteti laagrisse jäämist, paigutamist, majutamist.
• Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikest tekstidest leitud 1138. aastal.
• Prantsuse aremee ürikutes, mis pärinevad Napoleoni sõdade ajast kasutati terminit logistika, kui kõneldi sõja strateegiast.
• 1915. aastal esitas Arch Shaw Harvardi Majanduskoolist kaugeleulatuva nägemuse logistika tähtsusest nõudlust ja pakkumist ühendava sillana.
• Nüüdisaegse logistika alguseks loetakse 1950ndaid, mil sõjateaduses ja –tööstuses alustati protsesside juhtimist logistika abil. Tsiviilelu valdkonnas võeti logistika kasutusele peale Teist maailmasõda esialgu Ameerikas ja Jaapanis, kust see levis Skandinaavia maadesse ja teistesse Euroopa riikidesse.

Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse:
1.    50.-60. aastatel keskenduti tootmisele, kusjuures põhitähelepanu pöörati transpordile ja laomajandusele.
2.    70. aastatel keskenduti jaotusele, kuid Euroopas peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises kasvas kulude juhtimise tähtsus, kusjuures rõhk asetati siis materiaal-tehnilisele varustusele.
3.    Alles 80. aastatel keskenduti firma majandustegevusele tervikuna, haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei orienteeritud.
4.    90-ndaid loetakse tarne ehk väärtusketi alguse aastateks.