Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab `üle, teisele poole` ja portare `viima, kohale toimetama`.

Kaubavedu transpordisüsteemis on tihedalt seotud logistika üldkontseptsiooniga, mis määrab tarneketi kõikidele staadiumitele, nagu tarnimine, ladustamine, transport, jaotus, ja korje, kindlaks kõige efektiivsemad menetlused. Sellest lähtudes võib logistikat vaadelda ka kui veonduse ümber koondunud tarneketti.
Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleksid vähimad. Transpordialased otsused peaksid maksimeerima kogukasu, mitte minimeerima ainult veokulu.
Üks põhjus, miks logistika tuli tsiviilelu valdkonda, oli ladude paljusus ja neis kinnikülmutatud kapital. Ladude arvu vähendamiseks on vaja hästi toimivat transpordi- ja jaotussüsteemi, millele toetuvad firmade tarbimis- ja jaotuskanalid.
Veondus on nii kauba kui inimeste siirdamine.

Igapäeva elus mõistetakse transpordi all

• kaupade ja inimeste veoga tegelevat majandusharu
• veoste ja reisijate ümberpaigutamise protsessi
• inimtegevuse haru
• veo- ja teenuseliiki
• transpordiühikute voogu tänaval
• kindlasse sihtpunkti määratud veosepartiisid
• info ülekandmist

 

Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik.

Aeg ja kulud on seotud kahel viisil:

• Mida kiirem transpordi teenus seda lühem on aeg, mil kaup on teel ega ole kättesaadav
• Mida kiirem transpordi teenus seda kõrgem veotariif (kulu)
• Logistilises tarneketis on transport keti sõlmi ühendav lüli.