Korraliku ja täpses mõõtkavas tööjoonise tegemine on suur ja aeganõudev töö, eriti keerulisemate detailide korral. Aega aitab kokku hoida eskiis.
Eskiisi kasutatakse puhta tööjoonise eelvisandina, samuti kasutatakse eskiisi arvutiga joonestamisel.
Eskiis on niisugune joonis, mis valmistatakse ilma joonestusvahenditeta silma järgi valitud mõõtkavas.
Seejuures peetakse tähelepanelikult kinni detaili üksikute osade proportsioonidest. Eskiisitav objekt lahutatakse mõttes üksikuteks geomeetrilisteks kehadeks ja nende kehade endi suurust ning vastastikust asendit määravaid mõõtmeid võrreldakse pidevalt mõne vabalt ühikuks võetud pikkusega.
Eskiis valmistatakse võimalikult korrektselt.
Projektsioonilises seoses joonistatud kujutised varustatakse mõõtmetega. Kõik märkused eskiisil (mõõtarvud, pinnakaredus, tolerantsid, istud, termiline töötlemine, andmed materjali kohta) tehakse normkirjas. Peetakse kinni joonte jämeduse nõudest ja joonte liikidest ning joonise formaadist.
Kuna eskiis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks (tema põhjal valmistatakse tööjoonis), siis võib teda vormistada mistahes käepärast olevale puhtale materjalile.

Korraliku eskiisi saame üksnes siis, kui selle valmistamisel järjekorrast hoolikalt kinni peame.

• tutvuda detailiga ja määrata selle nimetus ja otstarve.
• määrata peakujutis, mis iseloomustab detaili kõige ilmekamalt.
• teha kindlaks teised kujutised (vajalikud vaated, lõiked ja ristlõiked).
• valinud eelneva põhjal sobiva formaadi, tõmmata raamjoon ja paigutada kirjanurk.
• tõmmata kõigi kujutiste jaoks sümmeetriateljed ja teised telg- ja tsentrijooned. Sellega määratakse kindlaks kujutise paigutus lehel.
• joonestada kõigis kujutistes õrna peenjoonega välja detaili koostiselementideks olevate geomeetriliste kehade piirjooned. Pidades kinni silmamõõdu järgi valitud mõõtsuhtest, tuleb säilitada üksikute osade proportsioonid.
• määrata detaili üksikelemendid (augud, ümardused, valuraadiused, faasid jne).
• teha lõiked ja ristlõiked. Enne lõikepindade viirutamist kustutada kõik abijooned.
• tõmmata distants- ja mõõtjooned, lähtudes seejuures konstruktsioonilisest ja tehnoloogilisest baasist.
• mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud. Kontrollida, kas mõõtmisel saadud mõõtarv on kooskõlas standardse normaaljoonmõõtmete reaga.
• kanda eskiisile pinnakareduse märgid.
• tõmmata kontuurjooned üle jämedama joonega.
• täita kirjanurk, seejuures märkida ära detaili materjal, ent jätta tühjaks mõõtsuhte lahter.
• eskiis kontrollida ja alla kirjutada.

• kas eskiis sisaldab täielikke andmeid detaili valmistamiseks (kirjanurk, kujutised, mõõtmed, pealkirjad, märkused, pinnakaredused);
• kas peakujutis on küllalt ilmekas ja otstarbekas;
• suhtuda kriitiliselt ülejäänud kujutistesse, selgitada, kas ei saaks nende arvu vähendada (tavaliselt pakub selleks võimalusi ratsionaalsemalt valitud lõigete, ristlõigete, kohtvaadete, väljatoodud elementide jne kasutuselevõtt);
• kas eskiisile kantud mõõtmete alusel on võimalik valmistada detaili;
• vaadata üle pealkirjad ja märkused ning kontrollida nende paikapidavust.