Vastsejärgus putukas toitub ja kasvab. Ta kogub rasvikusse toitaineid, millest hiljem ehitatakse üles valmiku organid. Kasvamise ajal vastne kestub mitu korda, sest kitiinist kehakate ei veni lõputult.

Vastsed jaotatakse pea esinemise ja jalgade arvu järgi:

A - vagel – pea ja jalgadeta (kahetiivalised);
B - jalutu tõuk – on ainult pea (mõned mardikalised ja kiletiivalised);
C - tõuk – pea ja 3 paari rindmikujalgu (mardikalised, võrktiivalised);
D - röövik - pea, 3 paari rindmikujalgu ja 2-5 paari tagakehajalgu (liblikad);
E - ebarõõvik – pea, 3 paari rindmikujalgu ja 1 või enam kui 5 paari tagakehajalgu (kiletiivalised).

Vastsetel esinevad sageli võrgendinäärmed, mulle nõre tardub õhu käes niidiks. Võrgendiniidi abil rullivad nad näiteks lehti kokku ja nukkudes koovad sellest kookoni.