Testis võib küsimusi grupeerida mitmeti. Grupeerimise meetodid varieeruvad vastavalt testi tulemuste kasutamisele. Küsimuste grupeerimise aluseks võib võtta testis kasutatavad küsimuste tüübid, mõõdetavad õpieesmärgid, küsimuste raskusastme ja mõõdetavate eesmärkide olulisuse.

Enamasti grupeeritakse küsimused testis nende tüübi alusel. Selline grupeerimine nõuab vähem küsimustele vastamise juhtnööre, hõlbustab vastustele punktide andmist ning see on ka lihtsam vastajale, sest ta saab keskenduda ühele küsimuste tüübile. Throndike pakub soovitavaks järjestuseks:

1. Alternatiivvastusega küsimused
2. Kõrvutamisülesanded
3. Lühivastusega küsimused
4. Valikvastustega küsimused
5. Tõlgendusülesanded
6. Esseeküsimus

Kui küsimused on grupeeritud vastavalt küsimuse tüübile, tuleb need igas grupis küsimused järjestada vastavalt õpitulemustele. Ühte ja sama õpieesmärki mõõtvate küsimuste korral, tuleb lihtsamad küsimused paigutada ettepoole.

Sageli testi koostajad pööravad tähelepanu ainult testi konstrueerimisele ja koostamisele. Nad eeldavad, et küsimused on nn. ise-seletuvad või vastaja on võimeline ilma avalike juhenditeta vastama testis kasutatavatele küsimustele. Kuid selline eeldus on ekslik. Juhtnöörid võivad olla nii suulised kui kirjalikud ning peavad koosnema järgmistest punktidest:

1. Testi eesmärk ja otstarve;
2. Vastamiseks lubatud aeg;
3. Lubatud abivahendid testi täitmisel;
4. Kuhu ja kuidas kirjutada vastused.

Eelpool toodud punktide detailsus sõltub enamasti vastajate vanusest, testi ulatusest, testi küsimuste keerukusest ja vastajate kogemusest testide täitmisel.

Õppureid teavitatakse testi eesmärkidest tavaliselt testi väljakuulutamisel või kursuse alguses, kui antakse ülevaade kursusest ja kirjeldatakse hindamist. Enamasti tehakse seda suuliselt, kuid seda võib teha ka kirjalikult, näiteks kaugkoolituskursusel.

Vastajaid tuleb informeerida, kui palju aega on ettenähtud testi täitmiseks ja kuidas seda aega jagada testi erinevate osade vahel. Esseeküsimuste korral on soovitav vastajat informeerida, ligikaudu mitu minutit võiks tal kuluda ühele küsimusele vastamiseks. Selline soovitus võimaldab õppuril vastamisaega efektiivsemalt kasutada.  

Otsustada, kui palju aega anda testi tegemiseks ei ole lihtne. See sõltub testis kasutatavatest küsimuste tüüpidest, vastajate oskustest ja vanusest ning mõõdetavatest õpitulemustest. Keskmiselt suudab õppija vastata minuti jooksul kahele alternatiivvastusega küsimusele, ühele valikvastustega küsimusele või ühele lühivastusega küsimusele. Tõlgendusülesanded ja essee küsimused nõuavad rohkem aega.