Testide hindamine
Peale iga testi läbiviimist tuleb testi küsimused uuesti läbi vaadata ja hinnata. Ükski test ei ole ideaalne - see võib sisaldada ebasobivaid, põhjendamatuid või mõnel teisel viisil puudulikke küsimusi. Järgnevalt võtame vaatluse alla küsimuse analüüsi (item analys). Küsimuse analüüsi kasutatakse mingil moel ebasobivate küsimuste parandamiseks ja redigeerimiseks. Samuti ka küsimuste, millele vastasid peaaegu kõik õigesti, eemaldamiseks. Tehakse vahet kvantitatiivse (quantitative item analys) ja kvalitatiivse analüüsi (gualitative item analyse) vahel. Kvantitatiivne küsimuse analüüsi korral võetakse aluseks õppurite vastused. Kvalitatiivse küsimuste analüüsi korral uuritakse küsimuste seotust testi eesmärkidega, nende sisulist kehtivust ja küsimuste kvaliteeti.
Testi kvaliteedi näitajad
Kui püssist lastud kuulid tabavad kõik märki üksteise lähedal, siis on püss usaldatav. Kui iga lasuga tabatakse kümmet, siis on laskmine mitte ainult usaldatav, vaid ka valiidne.
Testi kvaliteedi üle võib otsustada tema mitmete karakteristikute järgi: testi koostamise käik, juhendi olemasolu, testi kasutamise praktika jne. Käesolevas osas vaatleme kaht testi kvaliteedi põhinäitajat: testi usaldatavus (reliability) ja valiidsus (validity). Mõlemad nendest iseloomustavad testiga mõõtmise täpsus ja on seetõttu testitulemuste tõlgendamisel väga olulised. Vahel on raske vahet teha valiidsusel ja usaldatavusel. Allpool toodud joonis illustreerib nende vahelist seost.
Kui püssist lastud kuulid tabavad kõik märki üksteise lähedal, siis on püss usaldatav. Kui iga lasuga tabatakse kümmet, siis on laskmine mitte ainult usaldatav, vaid ka valiidne.