AKROMAATILISED VÄRVID
Värvitud värvid ehk must, valge ja hall. Nimetatakse ka neutraalvärvideks.

HELEDUS
Valgustugevuse ja värvi küllastusastme väljendaja. Sõltub pinna valgustihedusest ja selle võimest peegeldada valguskiiri. Sõltub pinna valgustihedusest ja selle võimest peegeldada valguskiiri, on suhetes ümbritsevate esemete ja valgusega.

HELEPUHAS VÄRVITOON
Värvitoon, mis saadakse täisvärvilevalge lisamisel.

HELE-TUME
Vastandlikkuse väljendaja nii värvis kui ka must-valgetes struktuurides. Seisneb mustade ja valgete pindade vastandamises ja hallide üleminekutega toonivahekordade loomises. Maalis valguse ja varju vastandamine.

JÄRELKONTRAST
Ka suksessiivkontrast, silma värvitundlike rakkude väsimise nähtus. Tuleneb värvilise eseme pikaajalisest vaatamisest, mille järel vaataja suunab silmad mujale ja näeb vastastooni. Tekib nii kromaatiliste kui akromaatiliste värvide puhul ning hele-tumeda kontrastina.

“KAUGED VÄRVID”
Ülekantud tähendus külmadele värvidele, mis tekitavad kauguse mulje.

KOMPLEMENTAARVÄRV
Täiendvärv, mille vastandamine annab suurima mõeldava värvikontrasti.

KONTRASTVÄRVID
Subtraktiivsegustamismeetodil koostatud värviringis vastamisi asuvad värvid.

KROMAATILISED VÄRVID
Kõik värvid peale musta, valge ja halli.
Aktiivse mõjuga värvid, mille põhirühma moodustavad sinine, punane ja kollane (primaarvärvid) ja nende omavahelisel liitmisel saadavad sekundaarvärvid.

KÜLLASTUS
Nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvis. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk võrreldes kromaatilisega.

LOKAALTOONID
Nüanssideta värvipinnad, puhtad värvitoonid, mida ei ühenad ei valgus, vari ega üldine tonaalsus.

MONOKROOMSUS
Ühevärvilisus

MONOKROOMNE MAAL
Ühele värvitoonile ülesehitatud maal, kusjuures kasutatakse selle värvi eri intensiivsusastmeid või segustatakse neid akromaatiliste värvidega.