Rikutud õiguste kaitsevahendid sõltuvad rikkumiste liigist.

Kõige tõsisemate tagajärgedega õigusrikkuja suhtes on karistusõiguslik kaitse, Karistusseadustiku  (KarS) 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased süüteod näeb ette kuritegude koosseisud ja karistused autori isiklike ning varaliste õiguste rikkumiste eest nii füüsiliste kui ka juriidilistele isikutele.

Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on selline süütegu, mille eest võib füüsilisele isikule põhikaristusena mõista vangistuse või rahalise karistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise või rahalise karistuse. Väärtegu on selline süütegu, mille eest on autoriõiguse seadusega või muude seadustega ette nähtud arest või rahatrahv.

Kui õiguste omaja leiab, et on tegemist tema õiguste tõsise rikkumisega, mis puudutab ka avalikku huvi, siis tuleb pöörduda avaldusega politsei poole.

Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses (VÕS) ja autoriõiguse seaduses (AutÕS § 81²). Õigustatud isik saab nõuda järgmiste peamiste tsiviilõigusliku kaitse vahendite kohaldamist:
    1) varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine;
    2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamine;
    3) edasisest rikkumisest hoidumine; 
    4) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljanõudmine;
    5) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamine esialgsel kujul;
    6) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega;
    7) piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine.

Eelnev ei ole ammendav tsiviilõiguslike kaitsevahendite loetelu.

Igasugune õiguste kaitse on võimalik riigi kehtestatud spetsiaalse menetluse ehk protsessi käigus. Tsiviilkohtumenetlust, kriminaalmenetlust ja väärteomenetlust reguleerivad eraldi seadused. Ka autoriõiguse seaduse paragrahvid 85 ja 86 sisaldavad sätteid protsessuaalsete meetmete kohta (piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine, konfiskeeritud arvutisüsteemi tasuta üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumile jms).

Mõnikord on võimalikud ka nn ennetavad meetmed. Neid saab kohaldada, kui esineb tõeline õiguste rikkumise oht või kui on vaja tagada kohtulikke tõendeid. See on rahvusvaheline nõue, mis tuleneb WTO TRIPS-lepingust ja mida ka Eesti peab tagama oma tsiviilkohtumenetluse normistikuga.


Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 96-98.
Veebiviide: http://www.autor.ee